,

Koolitants 2017 Tartumaa tantsupäevad: tantsijate muljed vol. 1

Tantsuvõistlustel ja esinemistel osalemine on midagi maagilist – laval ja lava taga toimunu annab tihti mälestusi kogu eluks. See on võimalus näidata pikaaegse töö vilju, väljendada end läbi tantsu, saada esinemiskogemusi ja tagasisidet, kogeda uusi emotsioone, ületada raskusi ja rõõmustada, tunda ühtsustunnet grupiga jne. 

Hiljuti toimunud tantsufestivali Koolitants 2017 Tartumaa tantsupäevadel osales palju Tähtvere Tantsukeskuse tantsijaid, kellest mõnede muljed on täna teie ees 🙂

Lee (Contemporary eliitgrupp):

Koolitantsul on alati väga tegus ja toetav õhkkond – Tähtpere elab kaasvõistlejatele häälekalt kaasa, mis teeb laval olemise eriti ägedaks ning närv kaob juba pärast paari esimest liigutust ära. Laval olles lähen alati kava temaatikasse sisse, et etendada vastavat emotsiooni ning keskenduda enda sooritusele.

„Kui vaja, siis murran“ kava pealkirjana on tekitanud päris palju küsimusi, et kust selline idee tuli. Meie treener Maris kujutas ette naissõdalaste kampa, kes on pigem armulised ja halastavad, kuid kui kellelegi on vaja koht kätte näidata, siis pole kahtlustki, et nad seda suudavad – murravad maha. Seetõttu peetakse sellest sõdalaste kambast väga lugu ning kavas on tajutav pingeline ning salalik õhkkond ja sõdalaste puuriv pilk. Neile on selge oma väljateenitud koht.

Kõige meeldejäävam hetk oli ilmselt veidi enne lavale minekut, kus kogusime rühma kokku ja pidasime kiire motivatsioonikõne. Tekkis hea ühtsustunne ning suutsime ka teiste lavakartust veidikenegi vähendada ning lava nautida.

Kristofer (Eelkooliealised poisid):

Kuidas Sulle Koolitantsul meeldis? Hästi!

Mis Sulle eriti meeldis? Lava ja publik, ootasin juba laval esinemist ja et saaks publikut näha. Meeldis väga publikule esineda. Hea oli laval olla.

Mis tegi selle heaks? Sest ma nii väga ootasin, et saaksin lavale minna.

Kas olid enne oma elu esimest tantsuesinemist närvis ka? Ei olnud, üldse ei kartnud!

Selinda Marie Rosalie (Tantsuklass 1 ja Show&musical eliitgrupp):

Meie esinesime Koolitantsul kahe kavaga – “Koodimurdjad” ja “Ameerika”.
Kuna oleme tegelenud tantsimisega üsna kaua, lava- ja esinemishirmu enam eriti ei ole, kuid need tunded, mis kõigi silmist enne lavale minekut peegeldusid, ajasid endalgi sees kõik organid sassi. Vaatamata sellele julgustasime üksteist ja olime siiski väga elevil. Lavalt maha tulles oli valdav rahulolu ning lootus, et vast läks hästi. Järsku voolas läbi väikese lavataguse ukseaugu terve parv tantsijaid eliitgruppidest, kes paistsid meie kava üle ekstaasis olevat, mis tegi meid muidugi väga väga õnnelikuks 😊
Varsti pidime hakkama end valmis sättima järgmiseks kavaks, kui korraga avastas Paula, et tal polnud “Ameerika” kava särki kaasas. Tekkis taas väike paanika. Ainuke võimalus oli joosta koju Ülejõele ja tagasi, kuid kategooria alguseni oli jäänud kõigest pool tundi. Midagi muud teha polnud, seega minema ta tuiskas. Hoidsime kõik väga pöialt, et ta enne kava algust tagasi jõuaks. Meie täielikuks kergenduseks ja suureks rõõmuks ta jõudiski!!! Kümme minutit enne esinemist tormas ta sisse, põsed jahedast tuulest õhetamas. Sättisime ruttu ta juukseid ja meiki ning lavale me läksimegi!
Kava ise läks superkiiresti ning oli täielik nauding ilma igasuguse närvilisuseta.

Vaatamata sellele, et järgmisel päeval oli koolipäev, jäime ka autasustamisele. Kui hüüti välja Tähtvere edasipääsejad, karjusime vist küll välja kõik emotsioonid, mis meil sees olid.
Terve hilisõhtu oli täis nii nii nii suurt rõõmu, elevust ja armastust kõige ja kõigi vastu. Isegi järgmisel varahommikul, vähese une ning valutava kehaga, oli sees suuuur päike❤️

Gerda (Tantsuklass 2):

“Juhe seina” oli esimene kava, mida tantsisime. Kuna tantsisime lava taga mitu korda kava läbi, ei olnud suurt närvi sees. Laval oli supervinge ning üritasin anda endast kõik. “Vastuhakk” oli teine kava, mida esitasime ning seda kartsin natuke rohkem, sest seal oli kohti, mis polnud alati väga hästi välja tulnud. Kuid laval läks kõik hästi!

“Vaba hing” oli kava, mida oleme juba üsna palju esitanud ning mul polnud eriti närvi sees. Kuid kui olime juba lava taga, tuli trennikaaslane minu juurde ning küsis, kuidas teha üht kohta. Muidugi näitasin talle, kuidas seda teha ning kui olin ära näidanud, läks mul endal see koht meelest. Mul oli hirm, kuna see ei tulnud enam meelde ning kui sõbrad näitasid, tundus see ebaloogiline. Laval üritasin seda kohta teha nii nagu sõbrad näitasid, kuid see tuli teistest veidi erinev.

Koolitants oli ülitore ja kui kuulsin, et saime edasi, olin ma üliõnnelik 🙂

Anett (Noored 2):

Laval olla on mulle alati meeldinud, kuid seekord oli see veel toredam ja huvitavam. Koolitants oli minu jaoks täiesti uus kogemus ning olen rõõmus, et ma Tähtverre tulin ja Koolitantsule läksin. Meeldejääv oli ka see, kuidas kõik sulle kaasa elasid ja energiat andsid nagu üks pere 😀

Kerli (Hiphop eliitgrupp ja Street dance show eliitgrupp):

Minu emotsioonid Koolitantsust on meeletult head!!! Seda rõõmu, et saime mõlema kavaga finaali, ei oskagi sõnadesse panna.

Esimesel päeval läksime lava vallutama “Vihaste lihastega”. Meil läks kõik päris hästi ja äpardusi väga ei juhtunud, v.a see, et mina suutsin enne esinemist oma valgele esinemispluusile Coca-Colat peale ajada 😀 Kuid see lahenes sellega, et treener arvas, et võiksime oma bomberid eest lukuga kinni panna 😀

Teisel päeval oli võistlustules “Valüüria vägi”. Mul oli isegi väike lavanärv sees, sest me polnud enne terves koosseisus kava läbi teha saanud. Sellest hoolimata läksime kindlal sammul lavale ja see tunne, mis mind sel hetkel valdas, oli niiiiiiii võimas. Mul tulid laval isegi külmavärinad peale. Kui lavalt maha tulime, tuli treener meid kallistama, see tegi südame nii soojaks ja hea oli vaadata, et treener oli meie esitusega rahul ❤️ Lisaks oli ülitore vaadata ka teisi Tähtvere kavu ja neile täiest kõrist kaasa elada.

,

POP Pilates – kuidas jõudis maailmakuulus treening Tartu trennisaali?

Positiivne ja asjatundlik treener Kati Hensen tutvustab, milline treening on Eestis väga värske POP Pilates ning kuidas jõudis tema selle tõhusa ja lõbusa stiili juurde, mis on maailmas leidnud juba miljoneid fänne.

Mina avastasin POP Pilatese enda jaoks umbes kaks ja pool aastat tagasi. Olin enne seda juba väga väikesest peale tegelenud tantsimisega, mistõttu otsisin midagi sellist, mis kombineeriks jõu- ja kardiotreeningu, kuid oleks sama lõbus nagu tantsimine. Minu hea sõbranna jagas minuga ühte POP Pilatese algajate videot, mille ta leidis YouTube-st. Kohe, kui ma selle video olin läbi proovinud, teadsin, et POP Pilates on minu jaoks see õige. Kuna POP Pilateses on kombineeritud parimad osad klassikalisest pilatesest, joogast ja tantsust, siis on see minu arvates täiuslik treening kõigile, kellele eelnevatest vähemalt üks meeldib. Lisaks tehakse kõiki harjutusi kaasaegse pop-muusika rütmis, mitte ei loeta korduseid või aega, mistõttu on terve tund justkui tants matil.

POP Pilates sai alguse YouTube-s, kui selle looja Cassey Ho pani üles mõned pilatese treeningvideod oma grupi jaoks. Need videod muutusid kiiresti väga populaarseks ja inimesed üle kogu maailma hakkasid küsima aina rohkem videosid. Blogilates on tänaseks YouTube-i kõige populaarsem fitness-kanal üle kolme ja poole miljoni jälgijaga. Iga kuu koostab Cassey oma videote põhjal treeningkalendri, mille järgi on väga lihtne ja mugav kodus iseseisvalt trenni teha. Just selliste kalendritega alustasin ka mina. Kuna POP Pilatese videosid on YouTube’s väga palju, siis ei olnud trenn minu jaoks kunagi igav. Küll aga hakkasin tähele panema, et aja möödudes oli mul aina lihtsam vabandusi leida ja trenni edasi lükata („ma olen täna nii väsinud“ või „mul ei ole täna tuju trenni teha“). Seetõttu otsustasin õppida POP Pilatese treeneriks, sest mis oleks parem motivatsioon trenni teha, kui see, et tuleb minna ise trenni andma!

Eelmise aasta detsembris lõpetasin edukalt POP Pilates Online Workshop-i ja sain õiguse seda ka „päris elus“ õpetama hakata. Sellest alates olen avastanud, et päris trenn on ikka hoopis midagi muud, kui kodus YouTube-st videosid vaadata.

Esiteks muidugi motivatsioon trenni teha suureneb mitmekordselt. Tean, et tunnis ootavad mind toredad inimesed ja toetav õhkkond. Siiani ei ole mul olnud veel mitte ühtegi tundi, kus ei saaks naerda või kust ma ei ole väga hea tujuga koju läinud. Ei saa unustada ka seda, et kui tunni eest on juba eelnevalt makstud, siis lähen kohale ka siis, kui kodus oleksin trenni ehk ära jätnud. Ma ei tea veel kedagi, kes oleks tehtud trenni kahetsenud, nii et mis iganes Sind motiveerib tulema, tee seda!

Teiseks, kuna tundides käivad pidevalt samad inimesed, siis on see hea võimalus uusi tuttavaid ja sõpru leida. Tean, et eestlased on pigem vaoshoitud ega kipu võõrastega niisama kergelt suhtlust alustama, kuid usu mind, kõrvuti higistades ja naerdes tekivad uued sõbrad kergesti. Pealegi, teil on juba ühised huvid, näiteks trennis käimine 😊

Kolmas punkt oli minu jaoks isegi vast kõige olulisem. Kodus treenides on väga raske kontrollida, kas Sa teed harjutusi õigesti. Kuna mul kodus suuri peegleid ei ole, siis proovisin filmida, kuidas ma mõningaid harjutusi teen. Suur oli minu üllatus, kui nägin, et kohati oli minu vorm ikka üsna halb vaatamata sellele, et harjutusi tehes tundsin, et teen neid õigesti. Ning isegi peegli ees võib harjutust üsna kergesti valesti teha. Üks sellistest on näiteks tavaline plank. Vaatasin küll, et mu keha on üks pikk sirge, just nii nagu peab, aga tegelikult ei osanud ma kaasata õigeid lihaseid enne, kui minu pilatese õpetaja mulle näpuga näitas, et „pinguta siit“ või „suru seda kohta üles“. Päris tunnis ongi just see hea, et õpetaja saab füüsiliselt sind korrigeerida ning pakkuda Sulle alternatiivseid variatioone, kui mõni liigutus Sinu keha jaoks liiga keeruline või liiga kerge on.

Veel üks asi, mis POP Pilatese eriliseks teeb, on uskumatult lahe ja maagiline kogukond. Nii Instagram-is kui Facebook-is võib leida väga palju popstereid (POP Pilatese harrastajaid), kes on loonud omale konto või lehe, mille nad on pühendanud fitnessile ja tervislikele eluviisidele. Popsterid on üksteise suhtes väga toetavad – nad motiveerivad üksteist trenni tegema ja julgustavad uusi retsepte proovima. Võin ausalt öelda, et pean paljusid neist enda headeks sõpradeks, kuigi ma ei ole nendega kunagi kohtunud.  Juba see üksi on põhjus, miks ma ei taha kunagi lõpetada POP Pilatesega tegelemist ja julgustan Sind ka proovima 😊

Kui Sulle tundub, et see oleks midagi Sinu jaoks, siis registreeri ennast kursusele ja saame koos tugevamaks 😊

KURSUSELE SAAD REGISTEERIDA SIIN.

Jagame teiega ka mõnda POP Pilatese videot, mis on saanud Kati lemmikuteks. Esimene neist on umbes 10-minutiline video, mis kaasab kõiki keha lihaseid.

Teiseks on video, mis keskendub alakõhule ja tuharalihastele, sest oleme ausad, kõigile naistele meeldib nende kallal tööd teha.

,

Tähtvere Tantsukeskus 7 – treenerid meenutavad

Käimas on Tähtvere Tantsukeskuse sünnipäevanädal. Tänases postituses meenutavad tantsukeskuse algusaegu treenerid Krista Majak ja Maarja Pruuli. Head lugemist! 🙂 

Maarja Pruuli:

Selgelt on meeles seik ajast, kui Tähtvere oli äsja avatud. Elasin, õppisin ja tantsisin Tallinnas ning olin oma tollase grupiga Tartus esinemas. Samal üritusel oli ka Eva-Liis, Tähtvere üks looja ja eestvedaja. Olime varasemast tuttavad ning jutu käigus arutasime varianti, et võiksin tulla tantsukooli juhendajaks, kui tagasi Tartusse kolin (mis mul mõne kuu pärast plaanis oli). Mäletan, et kuigi oli olnud väsitav päev, olin öösel pikalt üleval ja elevil ning keerutasin seda mõtet oma peas tuhandeid kordi 🙂 

Veel enne, kui Tähtverre juhendajaks tulin, olin taas Tartus käimas ning tulin osalema ühte tantsutundi, raggasse, mida mulle teadaolevalt Tartus teistes kohtades ei tehtud ning mis ka mujal Eestis oli vähe levinud. Mäletan, et ka muude tundide osas torkas Tähtvere silma sel ajal uuendusliku ja põnevana, uurisin tunniplaani ja muud informatsiooni pikalt. 

Astudes esimest korda tantsukeskuse suurde saali… võib öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust 🙂 See oli üks ilusamaid tantsusaale, mida olin näinud ning on seda siiani. Kõrged laed, maast laeni peeglid ja aknad, vaade Tähtvere pargile, kus lapsena olin palju jalutanud ja mänginud. Tunne, mida esimest korda suures saalis olles tundsin, on mul siiani selgelt meeles. On rõõm igapäevaselt sellises kohas töötada. 

Meeles on ka esimesed kohtumised Eva ja Egertiga. Nende plaanid ja eesmärgid innustasid ka mind. Oli näha, et soovitakse teha midagi olulist ja ägedat ning pakkuda tartlastele uusi võimalusi. 

Meeles on esimesed grupid ja tantsijad. Nii treenerid kui tantsijad andsid enda parima ning usun, et olime kõik tublid. Samas on imeline näha, millise arengu oleme seitsme aasta jooksul läbi teinud. Vaadates esimese aasta kavu (eelkõige enda omi), võtab ikka muigama 😀 Kuid aastate jooksul on juhendajad aidanud tantsijatel jõuda uute tasanditeni ning samas on tantsijad innustanud juhendajaid kasvama ja arenema koos nendega. 

Paljud tantsijad on aastate jooksul vahetunud, kuid toredaid mälestusi on palju. Esimese aasta grupid ja osalejad on siiani meeles eriliselt hästi. Esimesel treeneri aastal kaotasin esimest (ja siiani viimast) korda elus oma hääle, kui väikeste tänavatantsu grupp osutus ootamatult väga populaarseks ning minu leebe olek pandi proovile 🙂 Samas olen seitsme aasta jooksul korduvalt veendunud – ka pehmemal ja sõbralikul viisil saab jõuda oma eesmärkide ning soovitud tulemusteni. Tähtvere juures tervikuna võlubki mind teiste asjade hulgas ka see, et 99,9% ollakse üksteisega sõbralikud, soojad ja lugupidavad.

Kõige ägedam on aga näha erinevate osalejate arengut läbi aastate, nii tantsijate kui inimestena. Näiteks Raul Villem – väikesest lõbusast gängsterist on kasvanud mees oma stiili ja eesmärkidega, kes aina edasi areneb. Või Hilari ja Hanna-Liina – seitsme Tähtveres oldud aasta jooksul on nad kasvanud omamoodi nagu pereliikmeteks. Tänaseks saab ühelt neist küsida väärtuslikku IT-nõu ning teisest on kasvanud tubli hiphopi treener noorematele tantsijatele. 

Selliseid ägedaid tantsijaid on teisigi. See on väga kihvt protsess ja omaette elamus, kuidas tantsukava loomine, harjutamine, lavale toomine, esinemistel-võistlustel käimine ja muu selline inimesi liidab. 

Lisaks meie juhendajad, kelle hulgast olen leidnud toredaid tuttavaid, häid sõpru, mõttekaaslasi ja inspiratsiooniallikaid. Tants tõesti ühendab inimesi.

Aitäh, Tähtvere, et oled olemas! Ja palju õnne sünnipäevaks! 🙂

Krista Majak:

Tähtverega on seotud palju erinevaid mälestusi, kuna mul on olnud au olla seal treeneriks juba mitmeid aastaid. 

Täna tooksin välja kaks mälestust.

Esiteks, oli algusaastatel väga populaarne stripptants. Andsin seda Tartus erinevates klubides ning startisin ka Tähtveres. Mujal andsin strippaeroobikat, kuid Tähtveres avanes võimalus anda stripptantsu. See oli hoopis põnevam, kuna luua sai koreograafiat, millega sai järgmisel tunnil ka edasi minna, sest osalejad olid samad (spordiklubides nii ei ole). Kohe algusest peale tekkis paar eriti tubli osalejat, kes käivad trennis siiani. Nii vahva! Tunnid olid lõbusad ja tõhusad ning on seda siiani. Stripptants on paratamatult treeninguna väga fun ning sealt ei ole võimalik tõsise näoga ära tulla.

Hästi on meeles see, kui Reporterisse tehti lugu minu õpilasest Kairest (kes ka praegu trennis käib) ja minu tunnist. See oli päris hirmus, sest ma polnud kunagi kaamera ees rääkinud ega teadnud, mida rääkida. Sebimist oli palju, aga valmis me saime ühe klipi, mida näidati Reporteris. Kui saaksin uuesti rääkida, räägiksin ja teeksin kõik teistmoodi, aga mis sa teed. Lohutan end sellega, et järelikult olen vahepeal arenenud 🙂

Teine mälestus on minu armas armas tantsugrupp. Nad olid erilised. Kokku oli sattunud väga lahe seltskond noori neiusid, keda mul oli au treenida. Nad olid tublid, töökad ja käisid väga hästi trennis kohal. Meil oli väga hea klapp ja kõik toimis suurepäraselt. Nad on minu treenerikarjääri üks kõige muhedamaid seltskondi (kinnise grupina). Lisan siia mõned pildid, kus on nemad esinemisriietes ja üks foto minust, kus nad on kinkinud mulle isetehtud sahisti kaunite soovidega. Meil oli selline hooajalõpupidu.

Mälestusi on veel kuhjaga, esialgu jätan need omale 🙂 Tulge trenni ja koos loome veel ilusaid mälestusi Tähtvere Tantsukeskuses!

,

Avatud uste päev ehk kui 15 treeninguga päev möödub nagu lennates

Pühapäeval, 15. jaanuaril toimus Tähtvere Tantsukeskuses avatud uste päev ehk tasuta kursuste, zumba ja beebikooli näidistreeningud.

Avatud uste päev on saanud vahvaks traditsiooniks, mida oleme korraldanud igal hooajal septembris ning aasta alguses, et enne uue kursustebloki algust saaksid huvilised pakutavate treeningutega tutvuda.

Seekord oli plaanis 15 erinevat treeningstiili- ja tundi. Tundidesse olid oodatud nii kõhubeebid, väikelapsed kui ka täiskasvanud, kel oli võimalik proovida nii särtsakaid tantsutunde kui ka rohkem kehale ja meelele suunatud tunde.

Meil oli suur rõõm näha, et juba päeva esimestesse tundidesse jõudis mitmeid huvilisi ning ühel hetkel oli tantsukeskuse koridor tõeliselt liikumissõpradest kihamas – tunnid toimusid korraga kolmes saalis. 

Avatud uste päeval panime alguse ka uuele traditsioonile – toimus beebikooli loeng, sel korral sünnitusest taastumise teemadel. Oma valdkonna spetsialist ja beebikooli juhendaja Reet Linkberg rääkis rasedatele, emadele ja teistele naistele, kuidas ära tunda sünnitusjärgseid komplikatsioone ning end kõige paremini aidata. Peagi on plaanis korraldada järgmine loeng beebikooli klientidele ja teistele huvilistele.

Päeva tipphetkeks oli traditsiooniliselt Zumba treening, mil tantsusõbrad ühtses rütmis ja ladina-ameerika muusika saatel tantsu nautisid.

Päeva jooksul külastas treeninguid üle 125 liikumisfänni. Oli palju täiesti uusi huvilisi aga ka neid, kes juba varasemalt treeningutes on osalenud, kuid soovisid uusi stiile proovida.

Juhendajate ja osalejate energia oli õhus tuntav ning päev andis kinnitust, miks on tants ja liikumine ühed parimad treeningu- ja ajaveetmisvõimalused. On rõõm, et paljud osalejad leidsid näidistundidest endale huvipakkuvad treeningud ja mitmed on juba tunniplaanijärgsetes tundides trenne nautimas. Kes veel trennidesse jõudnud ei ole, kuid hing ihkab liikuda või tantsida, siis ootame teid nii beebikooli, Zumbasse kui ka kursustele. 

Särav osaleja Lidia kommenteeris avatud uste päeva treeninguid:

„Üle pika aja sain taas suurepärase elamuse tantsust ja muusikast. Limiteeritud aja tõttu sain osa võtta vaid kolme oma lemmiktrenni demost: Zumba, Zumba tonic ja ladies latin. Loomulikult oli elamus nii inspireeriv, et otsustasin kindlasti tantsima tulla. Te olete nii ägedad! Trennis näeme!!!“

,

TREENERI TEISIPÄEV: HANNA-LIINA KODDANIPORK

Treeneri teisipäev on rubriik, mille kaudu saate tuttavamaks meie ägedate treeneritega. Küsimusi esitavad õpilaskogu liikmed.

Täna on teie ees Hanna-Liina Koddanipork, Tähtvere Tantsukeskuse tantsija juba tantsukooli algusaegadest ning alates käesolevast hooajast ka treener grupile Noored hip-hop.

Head lugemist! 🙂

Esimene mälestus Tähtvere Tantsukeskusest/Tähtvere tantsijatest?

Mul on selgelt meeles, kuidas mu kaks trennikaaslast mind enne esimest trenni hirmutasid, et treener on hästi kuri ja kui midagi valesti teed, tuleb karistus. Järgmisel hetkel sisenes saali Maarja Pruuli, kes on kõige rõõmsam ja heatahtlikum inimene, keda tean.

2. Kui Sa ei oleks tantsutreener/tantsija, siis kes sooviksid olla?

Fotograaf, maailmarändur või IT-guru.

3. Millega meeldib Sulle peale tantsimise veel tegeleda? Mõni salajane hobi, kirg?

Kui selle küsimuse peale nüüd pikemalt mõtlen, on mul päris palju hobisid või tegevusi, mida mulle meeldib väga väga teha. Ilmselt suurimat rõõmu pakuvad lumelauasõit, pildistamine, oma kutsuga jalutamine ja sushi söömine.

4. Kuidas Sa ennast treenerina kirjeldaksid?

Lõbus ja rahulik.

5. Kes on Sinu celebrity crush? Miks?

Justin Timberlake, sest ta laulab JA tantsib nagu Jumal 🙂

6. Mil viisil pälvida Sinu eriline tähelepanu?

Naerata ja kutsu mind Hannaks, mitte Hanna-Liinaks.

7. Kas on mõni nõuanne/soovitus, mis võiks õpilastel alati meeles olla?

Tule trenni mõttega, et Sa tahad õppida, uusi asju proovida ja läbi kukkuda ning siis veel palju õppida, proovida ja läbi kukkuda ning kogu protsessi käigus sajaga areneda.

8. Mis nõuandeid annaksid inimestele, kes ei julge tantsimisega alustada, aga soovivad seda teha?

Kaotada ei ole midagi, võita aga oh-kui-palju.

9. Kuidas leidsid tee tantsuni?

Läbi tantsufilmide. Mäletan, et vaatasin esimest „Step up“ filmi ja mõtlesin, et appi, ma tahaksin ka nii tantsida osata. Juba järgmisel päeval leppisin kahe klassiõega kokku, et lähme kindlasti kõik koos tantsutrenni ja nii läkski.

10. Millised õpilased Sind inspireerivad?

Motiveeritud, rõõmsad ja tahtejõulised.

11. Milliseid huvitavaid seiku on Sul esimestel kuudel tantsutreenerina juhtunud?

Ükskord tulin trenni ja õpilased tahtsid kodu mängida 🙂

12. Millised on Sinu eesmärgid treenerina?

Tahan oma õpilastele edasi anda nii palju kui võimalik ja panna neid tantsu armastama.

13. Mis on Sinu lemmik osa tunnist ja miks?

Üldfüüsilise treenimine, sest ma tean, et õpilased alati ei jõua ega taha, kuid kunagi tulevikus on nad tänulikud. Loodetavasti.

14. Kui Sul oleks üks supervõime, mis see oleks? Kuidas Sa sellega maailma parandaksid?

Suudaksin ühe nipsuga kõigi inimeste tülid/möödarääkimised/arusaamatused lahendada.

Inspireeriva tantsuvideona toob Hanna välja järgmise näite: