5 päeva, 5 bussiga läbitud riiki ja 5. koht – Tähtvere tantsijad käisid septembris võistlusel IDO World Street Dance Show Championships & IDO World Disco Dance Cups Tšehhis.

Tegemist on International Dance Organizatoni (IDO) formaadis suurima street dance show võistlusega. Võtsime eesmärgiks näha, millega tegelevad teiste riikide tantsijad ning esindada Eestit andes endast parim. Reis oli väsitav, kuid andis palju uusi mõtteid ja kogemusi. Näiteks oli inspireeriv juba lavatagune elu – näha lava taga sadu tugevaid tantsijaid korraga harjutamas ja sooja tegemas.

Street dance show täiskasvanute formatsioonide kategoorias osales meie kava “Valüüria vägi”, mis pälvis 5. koha tugevate sloveenlasete ja slovakkide järel. Samuti oli kõrge konkurents disco kategoorias, kus osales meie duo (Marit Männiste ja Michelle Uelskaja) huvitava koreograafia ja stiilse esitusega, mis tõi 13. koha. 

 Jagame reisimuljeid ka tantsublogi lugejatega. Head lugemist! 🙂

Helen Maria: Võistlusest on möödas juba peaaegu kaks nädalat, kuid emotsioonid on siiamaani laes. Kindlasti said kõik juurde palju motivatsiooni, et ennast sel aastal tantsuliselt arendada, sest võistlejate tase oli väga kõrge. Esimesel päeval oli meil võimalus vaadata erinevaid disco soolosid ja duosid, kus osalesid ka meie oma Marit ja Michelle. Õhtu teiseks pärliks oli ka Meie Stuudio production.

Teisel päeval oli meie kord oma taset näidata. Hommik algas vara, pidime olema lavaproovis juba kell 7.30, kuid meie üllatuseks kasutasid ainult vähesed grupid võimalust laval kõik läbi proovida. Seejärel suundusime tagasi hotelli, et meigid-soengud teha ning kell 13 alustasime sõitu võistluspaiga suunas. Kohale jõudes hakkas juba närv vaikselt sisse tulema, kuid ühine soojendus enne lavale minemist maandas pinged ning olime valmis endast 100% andma! Lavalt maha tulles olime oma esitusega väga rahul. Suur oli meie rõõm, kui saime teada, et olime ennast ka finaali tantsinud! Hypesime ennast veelkord üles ning tegime parema esituse kui esimesel korral. Olime õnnelikud juba siis, kui finaali jõudsime, kuid see, et me viienda koha saime, ületas ootused!

Kerli: Võistlusreis Tšehhi on ilmselt üks ägedamaid otsuseid meie grupis. Transportisime end sinna bussiga ja pikk sõit polnudki nii õudne, kui ma arvasin  Esimesel päeval meie grupp veel ei võistelnud, aga ülilahe oli vaadata teisi tantsijaid ja nende taset. Esimest päevast oli meeldejääv ka see, kui Meie Stuudio võistluspaika jõudis, tuli Andre Laine, kallistas meid kōiki ja soovis edu. Tekitas hea tunde, et eestlased hoiavad välismaal kokku ja elavad üksteise tegemistele kaasa.

Tagasisõit oli minu jaoks natuke raskem. Eriti, kui alustasime hommikul sõitu Poolast, sõitsime ja sõitsime ning õhtul kell 23:00 olime ikka Poolas  Aga koju jõudes olid emotsioonid ikka veel laes olenemata bussipõrandal veedetud ööst ja ma olen mega uhke meie saavutuste üle! Suur kummardus meie armsa treeneri Maarja ees

Sander: Kindlasti jäid reisist meelde pikad bussisõidud, sest nii edasi kui tagasi oli vaja kokku sõita ligemale 3500 km. Võistlusest jäid enim meelde tugevad sreet dance show duod ja grupid balkaniriikide esituses. Kuna tegemist oli Valüüria väe viimase lahinguga, siis otseloomulikult on eredalt meeles ka see emotsioon, mida laval olles kogesime.

Maarja (juhendaja): Reis oli täis emotsioone ning lühidalt kokku võtta on keeruline, kuid mõned mõtted:

• Selle võistluse jaoks pidime tegema mitmeid muudatusi ja ümber õppima ka trikke, seega oli lava kõrval seistes väike värin sees, kas kõik õnnestub – õnnestus 🙂 Oli näha, et pikk ja pidev töö tasub end ilusate esituste näol ära. 
• Pärast poolfinaali teadsin, et peagi peaks seinale tulema finaalipääsejate nimekiri. Olin lava taga ja peast käis läbi mõte, et kui tantsijad sinna tulevad, saan ilmselt kohe nende kehakeele järgi aru, kas oleme finaali pääsenud. Siis nägingi neid suure jooksuga tulemas ning teadsin, et saame veel ühe korra tantsida 🙂 Kallistasime ja tundsime siirast rõõmu, see oli võistluse üks meeldejäävamaid hetki. 
• Võistluselt jäi meelde mitmete osalejate (eelkõige Sloveenia) kõrge tantsutehniline tase – kehakontroll, täpsus, kiirus, jõu kasutus. Kui laval oli nt. 15 tantsijat, tundus nagu oleks neid 30, sest tantsijatelt saali paiskuv energia ja power olid nii võimsad. See andis palju inspiratsiooni edaspidiseks. Lavastuslikus pooles oli sügavalt meeldejäävaid numbreid vähem, kuid huvitav oli näha kavade loomises teistsugust stiili – nt. oli tantsudesse sisse toodud palju huumorit, kasutati väga palju rekvisiite, kavade tempod olid enamasti algusest lõpuni väga kiired jne. 
• Võimas oli näha ja kuulda, kuidas erinevate riikide tantsijad elasid kaasa enda riigile/stuudiole. Samas võiksime tantsijatena nautida ja väärtustada tantsu ka üldisemalt, keskenduda ka teiste riikide/stuudiote esitustele, neilt õppida ja neid toetada. 
• Ühel sõidupäeval eksisime (kiir)teelt ning sattusime imearmsasse Saksamaa linnakesse koos põneva arhitektuuriga majakeste ja vanaaegse lossimüüriga. See oli pikkade bussisõitude üks highlighte. Samuti nt. ühised hommiku- või lõunasöögid, kus saime muljeid vahetada ja lihtsalt koos olla!

Väike kokkuvõte meie reisist läbi tantsija Sanderi kaamera:

Hooaja 2016/2017 kõige viimane võistlus oli Tähtvere Tantsukeskuse tantsijate jaoks World of Dance Lithuania qualifier. World of Dance on ülemaailmselt tuntud tantsuürituste sari. Esmakordselt toimus võistlus Leedus ning Tähtvere Tantsukeskusest osales kaks eliitgruppi. Jagame lugejatega oma muljeid võistlusreisist, enne kui sukeldume juba uue hooaja seiklustesse 🙂

Iris: World of Dance oli kindlasti üks hooaja suurimatest võistlustest. Üllatusmomente oli palju, näiteks ei mahtunud alguses troon bussi ära ning helistades võistluspäeva hommikul oma vanematele, et neid asjadega kursis hoida, avastasin, et nad olid kell 5 hommikul Tartust sõitma hakanud, et veel viimast korda neid kavu laivis näha.

Sellisel võistlusel oli nii hästi näha teiste riikide taset ja see oli ikka ülemõistuse kõrge. Tekkis kohe ka endal tahtmine ennast edasi arendada. Mulle meeldis kõige rohkem see, kui pärast pea 10 tunnist bussisõitu jõudsime hostelisse ja sõime peaaegu kõik koos õhtu/öösööki. See tekitas nii hea tunde.

Kahte kava samas kategoorias oli muidugi keeruline tantsida, sest peale kostüümide oli vaja vahetada ka meik, aga me saime hakkama. Ma arvan, et see oli väga hea kogemus, sest see pani proovile nii meid kui ka treenerit. Ma ootan juba kannatamatult MMi, kuhu sügisel lähme!

Theressa: Mina ütleks, et World of Dance’i võistlus oli võimas. Nii hea oli näha sellise tasemega kavasid ja soolotajaid ning lisaks ka kohtunike show’d, kus nad näitasid, mida suudavad. Tunda on, et sellised välisvõistlused liidavad gruppi veelgi enam, kuna kogeme üheskoos midagi nii vinget ning veedame väga pikalt üksteise seltsis aega. Tooksin välja selle, mis iga välisvõistluse ajal mõttes on olnud: minu meelest on need pikad bussisõidud alati väga vahvad, mis sellest, et kipuvad üsna väsitavad olema ja tavaliselt ei jaksa kohale jõudmist ära oodata, aga see on armas, et oleme kõik koos ning naudime üksteise seltskonda.

Kui võistlusest rääkida, siis see oli tõesti meeldejääv. Alguses oli võib-olla natukene ehmatav, et lava on väljas ja üldsegi mitte nii suur, kui lootsime, aga sellega harjusime kiiresti ära ning andsime tantsides endast kõik. Mina sain sellest kõigest väga palju motivatsiooni juurde, sest paratamatult selliseid tantsijaid vaadates tahaks ise samamoodi lava peal kütta. Pärast sellist võistlust ootan juba kannatamatult järgmist. 😀

Emma: World of Dance võistlus oli meeldejääv ja väga motivatsiooni andev. Seda ei saa võrrelda Eesti tantsuvõistlustega, tase oli väga kõrge. Ise laval olla oli ka võimas. Oleksin tahtnud veel rohkem kavasid vaadata, aga enda kavaks valmis sättimiseks läks päris palju aega. Ootan juba kannatamatult MMi, kuhu sügisel lähme. Olen kindel, et ka sealt saan juurde palju inspiratsiooni.

Maarja (juhendaja): Kui esimest korda kuulsime, et World of Dance võistlus tuleb Leetu, olin väga elevil. Olen aastaid vaadanud videosid USA ja teiste riikide WOD võistlustelt ning jõudes Vilniuse esinemispaika ja seistes suure WOD logoga lava ees, oli võimas tunne – vau, see kõik ongi siinsamas ning meie selle keskel 🙂 Arvan, et see oli suur samm meie arengus osaleda sellise tasemega võistlusel.

Paar kuud enne võistlust pidime osalema video-eelvoorus (tantsudega “Vihased lihased” (autor Kerstin) ja” Valüüria vägi”) ning veidi hiljem saime rõõmusõnumi, et mõlemad kavad on võistlusele oodatud. Mitu korda märgistasime oma saalides ära planeeritud lava suuruse, mis esialgu tundus olevat meie kavade jaoks liiga väike. Õnneks ehitati lava algselt planeeritud mõõtudest suurem ning siis ei olnud kahtlust – LÄHME!

Sõitsime Leetu eelmisel päeval ning öö veetsime kahes erinevas hostelis. Üks neist oli iseäranis hubane, kus oli väga mõnus tantsijatega õhtust süüa ja juttu rääkida (teisest ajalugu vaikib). Hommikul sõitsime võistluspaika, kus esimene hetk võttis pahviks – igas nurgas harjutasid kõrge tasemega tantsijad ja grupid ning kõik oli täis rahvusvahelist suminat (meie kategoorias osales 21 kava umbes seitsmest riigist, lisaks juuniorite kategooria ning erinevad soolod). Saime teha ülikiire lavaproovi ning siis oli aega ettevalmistusteks, söömiseks ja teiste esituste vaatamiseks. Eestist jõudsid kaasa elama ka väga vahvad lapsevanemad, mis oli meile toredaks üllatuseks.

Ja oligi käes aeg meie etteasteteks!

Kuna “Valüüria väe” kavas on varjuteatri koht, kuid üritus toimus vabas õhus, olime mures, kas vari päevavalguses välja tuleb. Et seda olukorda veidigi parandada, saime valgusmehega kokkuleppe, et ta on nõus meie etteaste ajaks lavavalguse maha võtma, kui tulen koos temaga valguspulti ja näitan õige ajastuse.

Suur oli minu üllatus, kui sain teada, et valguspult asub välilava all, umbes meetri kõrgusel alal mulla peal. Nii et kui tantsijad astusid lavale, ronisin mina poolkükakil lava alla. Nii ei näinud ma tantsijate esitust (hiljem sain küll videost vaadata), kuid oli eriline tunne tunda täpselt enda pea kohal oma tantsijate samme ning püüdsin saata neile üles kõik oma energia 🙂

Eriline moment oli veel kava lõpus – kuna meie tantsus on rekvisiidiks troon, palus ürituse host panna uuesti meie muusika käima ning sammus ise muusika saatel troonile ja rääkis troonil pühalikul häälel mõned laused. Üllatusena tantsisid tantsijad kava lõpu samamoodi välja nagu originaalis, see andis laheda efekti.

Kokkuvõttes andis see võistlus väga hea kogemuse ja inspiratsiooni edaspidiseks. On üks asi näha võimsat taset videotest, kuid teine asi seda ise vahetult kogeda. Kohtunikeks olid nt. Cirque du Soleil talent scout, Justin Timberlake´ga koostööd teinud tantsija ja koreograaf jne. Hinnati erinevates proportsioonides järgmisi kategooriaid: routine, execution, presentation, crowd appeal.

Võistluselt jäi silma eelkõige erinevate riikide tantsijate (streedi)tehniline väga kõrge tase. Kohapeal välja kuulutatud esikolmikusse me ei mahtunud, kuid saime eriauhinna “Best costume”, mis oli samuti positiivne tunnustus, sest olime kostüümide, grimmi ja rekvisiitidega palju vaeva näinud. Töötame aina edasi!

Tantsijad ja meie juhendajatena olime koos läbi teinud väsitava aga imelise hooaja ning WOD oli sellele igati vinge lõpetus! 

Jagame teiega meie uhiuut videot “Vastuhakk”. Tegemist on osaga Tähtvere Tantsukeskuse foto- ja videoprojektist, millega jäädvustame mõned hooaja 2016/2017 kavad. See annab tantsijatele uusi väljundeid oma huvialaga tegelemisel ning kogemusi ja teadmisi tantsu-, foto- ja videokunstist. Projekti toetab Tartu linn.

Kava “Vastuhakk” (“You Don´t Own Me”) on Tantsuklass 2 grupi esimene koreograafia jazztantsu kategoorias. Kava on tantsijaid palju arendanud ning pannud armastama uut tantsustiili. “Vastuhakk” pälvis hooajal 2016/2017 ka mitmeid tunnustusi: oma vanuseastme esikohad tantsufestivalilt Kuldne Karikas ning võistluselt European Cup.

Juhendaja Berit ütleb kogemuse kohta: “Tantsuklass 2-ga kava filmimine Toomkiriku varemetes oli üks hooaja meedejäävamaid hetki. Hoolimata sinikatest, mis tantsijatele tekkisid ning silmades olevast liivast, suutsid tüdrukud ennast kokku võtta ja väga tublisti tantsida kava läbi mitmeid kordi. Selle rühma puhul allaandmist juba nii kergesti ei näe!”

Koreograafia: Berit Piir

Tantsijad: Tantsuklass 2

Video ja montaaž: Annika Väljataga

Laul: Grace ft. G-Eazy – You Don´t Own Me

Tähtvere Tantsukeskuse andekas ja armas vilistlane Eleri Laanemets on tänaseks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2. aasta tudeng. Et paljudel noortel on lähenemas kooli lõpetamised ja ees ootamas olulised otsused tuleviku osas, jagab Eleri tantsublogis oma kogemusi – millised olid sisseastumiskatsed tantsukunsti erialale, milline on tantsuüliõpilase igapäevaelu, tulevikuplaanid jne. Ükskõik, mis eriala aga valituks osutub või mis tulevik toob, soovitab Eleri: “Naudi ja tee seda, mis on Sulle hingelähedane”.

Head lugemist! 

Kui kaua oled tantsimisega tegelenud?
Minu tantsutee algas juba lasteaias ja on saatnud mind tänaseni. Loodetavasti saadab veel mitmeid mitmeid aastaid edasi ka!

Mõned mälestused, mõtted seoses Tähtveres tantsimisega?
Mäletan väga täpselt kõiki esinemisi ja emotsioone, mida Tähtveres tantsides kogesin. Nii naljakas, kui see ka pole, üks kõige eredamaid mälestusi on 2013. aasta sügise sisseastumiskatsete päevast, kus oli minu esimene kokkupuude Tähtvere Tantsukeskusega. Maarja tegi sellist naiselikku street koreograafiat ja see oli esimest korda elus, kui sellist stiili tantsisin. Tundsin ennast nagu elevant portselanipoes, aga oi, kui tore oli teada, et mingisugust potentsiaali minus ikkagi nähti ja sain Tähtpere osaks! 🙂

Kui ammu teadsid, et soovid saada tantsijaks? Kuidas sündis otsus minna Viljandisse tantsu õppima? 
Tantsijaks saamise soov tuli umbes 6.-7. klassis, sel hetkel teadsin ka seda, et tahan gümnaasiumi lõppedes tantsu põhjalikumalt edasi õppida. Algselt ei teadnudki, kas minna TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse, Tallinna Ülikooli või hoopis välismaale. Kuna gümnaasium lõppes niivõrd ruttu, otsustasin ikkagi kodumaa kasuks. Käinud ära katsetel, teadsin, et Viljandi on minu jaoks ideaalne koht, kus oma ülikooliaastad veeta.

Millised olid sisseastumiskatsed?
Pingelised ja väsitavad! Sisseastumisel pannakse tantsijad ikka korralikult proovile. Kolme päeva jooksul jõudsin lihased nii nuudliks tantsida, et ei tea, kas pärast seda enam sellist tunnet mäletan. Meid pandi proovile rütmis ja koordinatsioonis, kaasaegses tantsus, eesti tantsus, fitnessis, teiste tantsijate õpetamises, etenduste analüüsimises jms.

Millised näevad välja Sinu koolipäevad Viljandis?
Üldiselt algavad koolipäevad kella 9-10 ajal, päeva jooksul on tavaliselt vähemalt kaks kuni kolm praktilist tundi ehk tantsutundi (1,5h üks tund) ja üks kuni kaks tundi teoreetilist õppimist. Õppeainete hulka kuuluvad nt. rütm, kaasaegne tants, (kontakt)improvisatsioon, ballett, moderntants, tantsuajalugu, tantsukompositsioon, hääletöö praktika, eesti tants, painduvustehnika alused, anatoomia jpm. Lisaks üldained, nt. kultuuri- ja kunstiajalugu, filosoofia, semiootika, arengupsühholoogia.

Kui veab, siis kutsutakse ka kaasõpilaste poolt lavastustesse tantsima, mis tähendab, et vahepeal võib olla tohutult palju erinevate lavastuste proove. Lisaks annan alates jaanuarist tantsutunde Viljandi Maerobic tantsustuudios, mis tähendab, et pärast koolitunde, lavastuste proove ja trenne on päev ametlikult läbi umbes kell 20-22 ning saab hommikul samamoodi jätkata. Aga ausalt on päevi, kus ka varem koju jõuan! 😀

Mis on parim asi tantsu õppimise juures?
See, et saan õppida midagi, mida üle kõige armastan ning saan seda teha iga päev!

Mis on kooliajal osutunud kõige raskemaks?
Esimene aasta oli füüsiliselt väga raske, kuna keha ei olnud algul harjunud iga päev nii suure füüsilise koormusega töötama. Arvan, et kõige raskem ongi see moment, kui oled üleväsinud ja tead, et ees ootab veel terve nädal erinevaid tantsutunde ning pead kusagilt leidma selle jõu ja energia, et minna ja teha kõik korralikult ära. Aga see tunne, kui saadki kõigega lõpuks hakkama ja tuleb see üks-kaks puhkepäeva – ma ei oska seda tunnet sõnadega kirjeldada!

Mida soovitaksid neile, kes mõtlevad samuti tantsuhariduse omandamise peale? Kuidas valmistuda sisseastumiskatseteks?
Soovitan Sul oma otsuses 100% kindel olla. Võib ju mõelda, et mis see tantsimine siis ära ei ole, neli aastat kulgeb kiiresti, saab paberi kätte ja oledki professionaalne tantsija valmis. Tegelikkuses pead Sa seda tõesti südamest tahtma, et jõuda teha kõike, mis selle erialaga kaasas käib. Usun, et see käib tegelikult kõige kohta elus – kui ikka ei meeldi, siis ega kaua ei jaksa ka.
Kuna sisseastumiskatsed toimuvad tavaliselt juuli teisel nädalal (sel aastal 10.-12. juuli!), siis soovitan enne seda lihtsalt teha trenni, ükskõik kas kõndida, joosta, tantsida – kõik sobib, seni kuni liigud! Kuna katsetel pead esitama soolokava, siis kindlasti harjuta seda (eriti kui Sa varem pole soologa esinenud), mõtle kõik enda jaoks läbi, aga samas ära mõtle üle.

Millisele inimesele võiks Viljandi ja tantsukunsti eriala sobida?
Kui Sulle meeldivad positiivsed inimesed, vaba keskkond ja tantsimine, siis kindlasti on Viljandi ja tantsukunst väga sobilik valik!

Millised on Sinu plaanid tulevikuks?
Kindlasti loodan 2019. aastal kooli edukalt lõpetada. Kooli lõpetades saame tantsuõpetaja kutse ning lisaks saab teha ka koreograafi lõputöö. Loodan osaleda tantsijana võimalikult paljudes projektides ja lavastustes, õpetada erinevates tantsustuudiotes erinevas vanuses tantsuarmastajaid. Kindlasti tahan ka välismaal ennast tantsuliselt täiendada.

Oled nüüd paar aastat näinud Tähtvere tegemisi distantsilt, millised on Sinu muljed, mõtted?
Mul on nii hea meel, et tantsijad, kes olid Tähtveres juba ammu enne mind, tantsivad seal siiani ning et nii palju uusi liikmeid on Tähtperes juures. Juba see kinnitab, et tegemist on suurepärase tantsuperega! Kuigi ma ise õpingute tõttu hetkel Tähtveres tantsida ei saa, elan siiani kõigile gruppidele alati sajaga kaasa. No nii vinged kavad ja järjest vingemaks lähevad! Endiselt ei suuda uskuda, kuidas saab Tähtvere treeneritel nii palju lahedaid ja unikaalseid ideid tekkida ja kuidas nad need ideed suudavad tantsijatega koos ellu viia.

Üks soovitus selle aasta gümnaasiumilõpetajatele? 🙂
Eksamite tulemused pole ausalt nii olulised, kui Sa praegu arvad. Kui läks hästi, super, kui ei, ikka super, sest elu läheb edasi ja veel vägevamalt, kui Sa oodata oskad. Naudi, tee seda, mis on Sulle päriselt hingelähedane ja ole koos inimestega, kes Sind päriselt õnnelikuks teevad!