Tantsuvõistlustel ja esinemistel osalemine on midagi maagilist – laval ja lava taga toimunu annab tihti mälestusi kogu eluks. See on võimalus näidata pikaaegse töö vilju, väljendada end läbi tantsu, saada esinemiskogemusi ja tagasisidet, kogeda uusi emotsioone, ületada raskusi ja rõõmustada, tunda ühtsustunnet grupiga jne.
Hiljuti toimunud tantsufestivali Koolitants 2017 Tartumaa tantsupäevadel osales palju Tähtvere Tantsukeskuse tantsijaid, kellest mõnede muljed on täna teie ees 🙂
Lee (Contemporary eliitgrupp):
Koolitantsul on alati väga tegus ja toetav õhkkond – Tähtpere elab kaasvõistlejatele häälekalt kaasa, mis teeb laval olemise eriti ägedaks ning närv kaob juba pärast paari esimest liigutust ära. Laval olles lähen alati kava temaatikasse sisse, et etendada vastavat emotsiooni ning keskenduda enda sooritusele.
„Kui vaja, siis murran“ kava pealkirjana on tekitanud päris palju küsimusi, et kust selline idee tuli. Meie treener Maris kujutas ette naissõdalaste kampa, kes on pigem armulised ja halastavad, kuid kui kellelegi on vaja koht kätte näidata, siis pole kahtlustki, et nad seda suudavad – murravad maha. Seetõttu peetakse sellest sõdalaste kambast väga lugu ning kavas on tajutav pingeline ning salalik õhkkond ja sõdalaste puuriv pilk. Neile on selge oma väljateenitud koht.
Kõige meeldejäävam hetk oli ilmselt veidi enne lavale minekut, kus kogusime rühma kokku ja pidasime kiire motivatsioonikõne. Tekkis hea ühtsustunne ning suutsime ka teiste lavakartust veidikenegi vähendada ning lava nautida.
Kristofer (Eelkooliealised poisid):
Kuidas Sulle Koolitantsul meeldis? Hästi!
Mis Sulle eriti meeldis? Lava ja publik, ootasin juba laval esinemist ja et saaks publikut näha. Meeldis väga publikule esineda. Hea oli laval olla.
Mis tegi selle heaks? Sest ma nii väga ootasin, et saaksin lavale minna.
Kas olid enne oma elu esimest tantsuesinemist närvis ka? Ei olnud, üldse ei kartnud!
Selinda Marie Rosalie (Tantsuklass 1 ja Show&musical eliitgrupp):
Meie esinesime Koolitantsul kahe kavaga – “Koodimurdjad” ja “Ameerika”.
Kuna oleme tegelenud tantsimisega üsna kaua, lava- ja esinemishirmu enam eriti ei ole, kuid need tunded, mis kõigi silmist enne lavale minekut peegeldusid, ajasid endalgi sees kõik organid sassi. Vaatamata sellele julgustasime üksteist ja olime siiski väga elevil. Lavalt maha tulles oli valdav rahulolu ning lootus, et vast läks hästi. Järsku voolas läbi väikese lavataguse ukseaugu terve parv tantsijaid eliitgruppidest, kes paistsid meie kava üle ekstaasis olevat, mis tegi meid muidugi väga väga õnnelikuks 
Varsti pidime hakkama end valmis sättima järgmiseks kavaks, kui korraga avastas Paula, et tal polnud “Ameerika” kava särki kaasas. Tekkis taas väike paanika. Ainuke võimalus oli joosta koju Ülejõele ja tagasi, kuid kategooria alguseni oli jäänud kõigest pool tundi. Midagi muud teha polnud, seega minema ta tuiskas. Hoidsime kõik väga pöialt, et ta enne kava algust tagasi jõuaks. Meie täielikuks kergenduseks ja suureks rõõmuks ta jõudiski!!! Kümme minutit enne esinemist tormas ta sisse, põsed jahedast tuulest õhetamas. Sättisime ruttu ta juukseid ja meiki ning lavale me läksimegi!
Kava ise läks superkiiresti ning oli täielik nauding ilma igasuguse närvilisuseta.
Vaatamata sellele, et järgmisel päeval oli koolipäev, jäime ka autasustamisele. Kui hüüti välja Tähtvere edasipääsejad, karjusime vist küll välja kõik emotsioonid, mis meil sees olid.
Terve hilisõhtu oli täis nii nii nii suurt rõõmu, elevust ja armastust kõige ja kõigi vastu. Isegi järgmisel varahommikul, vähese une ning valutava kehaga, oli sees suuuur päike
Gerda (Tantsuklass 2):
“Juhe seina” oli esimene kava, mida tantsisime. Kuna tantsisime lava taga mitu korda kava läbi, ei olnud suurt närvi sees. Laval oli supervinge ning üritasin anda endast kõik. “Vastuhakk” oli teine kava, mida esitasime ning seda kartsin natuke rohkem, sest seal oli kohti, mis polnud alati väga hästi välja tulnud. Kuid laval läks kõik hästi!
“Vaba hing” oli kava, mida oleme juba üsna palju esitanud ning mul polnud eriti närvi sees. Kuid kui olime juba lava taga, tuli trennikaaslane minu juurde ning küsis, kuidas teha üht kohta. Muidugi näitasin talle, kuidas seda teha ning kui olin ära näidanud, läks mul endal see koht meelest. Mul oli hirm, kuna see ei tulnud enam meelde ning kui sõbrad näitasid, tundus see ebaloogiline. Laval üritasin seda kohta teha nii nagu sõbrad näitasid, kuid see tuli teistest veidi erinev.
Koolitants oli ülitore ja kui kuulsin, et saime edasi, olin ma üliõnnelik 🙂
Anett (Noored 2):
Laval olla on mulle alati meeldinud, kuid seekord oli see veel toredam ja huvitavam. Koolitants oli minu jaoks täiesti uus kogemus ning olen rõõmus, et ma Tähtverre tulin ja Koolitantsule läksin. Meeldejääv oli ka see, kuidas kõik sulle kaasa elasid ja energiat andsid nagu üks pere 
Kerli (Hiphop eliitgrupp ja Street dance show eliitgrupp):
Minu emotsioonid Koolitantsust on meeletult head!!! Seda rõõmu, et saime mõlema kavaga finaali, ei oskagi sõnadesse panna.
Esimesel päeval läksime lava vallutama “Vihaste lihastega”. Meil läks kõik päris hästi ja äpardusi väga ei juhtunud, v.a see, et mina suutsin enne esinemist oma valgele esinemispluusile Coca-Colat peale ajada Kuid see lahenes sellega, et treener arvas, et võiksime oma bomberid eest lukuga kinni panna
Teisel päeval oli võistlustules “Valüüria vägi”. Mul oli isegi väike lavanärv sees, sest me polnud enne terves koosseisus kava läbi teha saanud. Sellest hoolimata läksime kindlal sammul lavale ja see tunne, mis mind sel hetkel valdas, oli niiiiiiii võimas. Mul tulid laval isegi külmavärinad peale. Kui lavalt maha tulime, tuli treener meid kallistama, see tegi südame nii soojaks ja hea oli vaadata, et treener oli meie esitusega rahul 
Lisaks oli ülitore vaadata ka teisi Tähtvere kavu ja neile täiest kõrist kaasa elada.
MTÜ Tartu Tantsukool