Kutsume kõiki huvilisi heategevuslikule tantsupäevale 14. jaanuaril Tähtvere Tantsukeskuses!

Päev on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tantsulisele tähistamisele.

Viie tunni jooksul on kavas kõige ägedamad tantsu- ja treeningstiilid Eesti võtmes, lisaks eestiteemalised esinejad, mängutuba ja üllatused!

Osalustasu: 1 treening = 100 senti. 
Kõik tulud kingime Liikumispuudega Laste Toetusfondile Tartumaa liikumispuudega laste abistamiseks. 

Eelnevalt registreerida ei ole vaja. Võta kaasa sõbrad ja pere ning tule tantsima ja Eesti sünnipäeva tähistama! 🙂

Suur saal:
11:00 Balletiga kauniks baleriiniks (Marianne Männi)
11:45 Legendaarne Eesti hip-hop (Maarja Pruuli ja Kerstin Lõhmus)
12:30 Leedid ladinarütmides (Kertu Valjala)
13:15 Showtantsu rüpes (Marit Männiste)
14:00 Zumbaga suvemeeleollu! (Kertu Valjala)
14:45 Lihased kauniks ja suveks trimmi (Krista Majak)
15:30 Vormi Pilates Fit abil (Kati Hensen)
16:15 Meelerahu ja tugevus YogaFunciga (Lisanne Meristo)

Keskmine saal:
11:00 Väikelaste võimlemine (1-2 eluaastat) (Reet Linkberg)
11:45 Väiksed discotajad (6-10 eluaastat) (Marit Männiste)
12:30 Ladina rütmid kandelinaga/kotiga (Krista Majak)
13:15 Tantsu-ja liikumismängud (2-3 eluaastat) (Maive Mõttus)
14:00 Isad breikima! (Roland Gorkin)
14:45 Rasedate võimlemine (Anne Välja)
15:30 Legendaarne Eesti hip-hop (11-14 eluaastat) (Maarja Pruuli ja Kerstin Lõhmus)

Ajakavas võib esineda muudatusi. Sündmuse info täieneb jooksvalt Facebookis ja tantsukeskuse koduleheküljel. 

 

12. novembril osales Tähtvere taaskord võimlemisfestivali Gymnafest Lõuna-Eesti eelvoorus. Võistlustulle astus meie Contemporary & Jazz eliitgrupp kavaga “Mefoobia” ning tantsiti end ka finaalkontserdile. Finaali meenutab tantsublogis tantsija ja õpilaskogu liige Iris Sargla.

Finaal toimus möödunud laupäeval, kus meie tantsijad andsid endast kõik ning esitusse oli alates eelvoorust tulnud juurde palju kindlust. Auhinnalist kohta sel korral ei pälvinud, kuid vaatame põnevusega vastu uutele võistlustele. 

Suur üllatus oli kõigi jaoks Contemporary & Jazz eliitgrupi uus tantsija Marleen, kes kõigest nädal aega enne võistlust astus trennisaali, lootes pärast proovitrenni saada ka gruppi tantsima. Tema üllatuseks otsustas treener Maris teda kohe kavasse sisse panna ning juba nädala pärast lavale saata. Kohusetundliku tantsijana tegi ta tohutult tööd, õppis kogu kava kiiresti selgeks ning astuski laupäeval lavale.

Kuidas ta ennast aga ise tundis?

Marleen: Alguses ei olnud ma absoluutselt kindel, kas saan selle kava selgeks, sest võistluseni oli jäänud väga vähe aega. Arvan, et eelnev iluvõimlemise kogemus tuli kindlasti kasuks koreograafia meelde jätmisel. Muidugi kartsin natuke, et äkki läheb kava meelest või sammud sassi, enne võistlust tuli ka väike närv sisse. Laval olles ma siiski ei tundnud ennast ebakindlalt, pigem oli hea tunne, et saan olla osa sellest grupist ja tantsida, sest seda olen ma juba pikka aega tahtnud teha.

Sel korral otsustas ka treener Maris ise lavale astuda. Huvitav, kuidas võis ennast tunda treener olles ise laval oma koreograafiat tantsimas?

Maris: Ma olen paar korda ka varem asendanud laval oma grupi tantsijat, nii et see polnud mulle päris esimene kord. See on tegelikult päris keeruline, sest isegi, kui tean kõiki samme peast, ei ole ma neid piisavalt palju läbi tantsinud, et mu keha neid vabalt mäletaks. Tunnen, et pidin palju rohkem mõtlema, mida teen ja kuidas midagi teen. Võib-olla rohkem kui mu tantsijad, sest nemad on juba kaua saanud samme detailideni kehasse harjutada.

Tihti on treeneritel närv lava ääres seistes ja pingsalt grupi etteastet oodates isegi suurem kui tantsijatel. Kumb on sinu jaoks võistlustel vähem närvesööv, tantsija või treeneri roll? Miks?

Maris: Kindlasti on minu jaoks vähem närvesööv treenerina pealtvaataja rollis olemine, sest siis ei pea muretsema selle pärast, et ma ise midagi sassi ajaks. Selleks hetkeks on kogu mu töö tehtud ja jääb ainult loota, et olen teinud piisavalt. Tantsija rollis olemisel liitub lisaks ärevusele, et kas mu tantsijatel läheb kõik hästi ka see, kas mul endal läheb kõik hästi.

Kuidas sündis just selline jazztantsu kava?

Maris: Kõige esimesena tuli idee teha tants kübaratega. Sellega seostus mulle natuke flirtivam ja aktiivne jazzi stiil, kus karakteritel võiksid olla õrnalt kõrged egod (sõnal “mephobia” on humoorikas tähendus – fear of becoming so awesome that the human race can’t handle it). Muusikat ei leidnud ma ise, aga kui see mulle saadeti, mõistsin, et see laul tekitab täpselt selle emotsiooni, mida ette kujutasin.

Hetkel on tants valminud täpselt selliseks nagu ette kujutasin ja ma ei väsi kiitmast tantsijaid – tantsivad just nii nagu soovisin. Samas on tantsulooming alati protsess ja kindlasti on vaja veel palju üle vaadata. Siiani olen aga rahul, kuidas algne mõte tervikuks välja kujunes.

Kava “Mefoobia” Gymnafest 2017 finaali esitus:

Mõned fotojäädvustused finaalist:

Tähtvere tantsublogi soovib kõikidele tantsijatele uueks hooajaks jaksu ning pind päkka!

Suure rõõmuga kuulutame välja 2018. aasta talvelaagri meie tantsukooli liikmetele! Laager toimub Tähtvere Tantsukeskuse ruumides 19.-21. jaanuaril. Reedest pühapäevani on plaanis palju erinevaid tantsutreeninguid, meeskondlikke tegevusi ja õhtuseid üritusi.

Loe lähemalt ja registreeru SIIN!

Ootame põnevusega!

Talvelaager 2017

Ka käesoleval hooajal rõõmustame liikumissõpru seltskonnatantsu alg- ja jätkukursuse ning hobigrupiga.

Järgmine kursus (jätkukursus) on algamas juba 7. novembril. Vaata lähemalt ja registeeru siin. Algkursus stardib taas jaanuaris 2018.

Mõned vabad kohad on ka hobigrupis, vaata lähemalt siit.

Seltskonnatantsu tund on samal ajal nii treening kui ka võimalus tunda end kui peosaalis, pühenduda tunnikeseks 100% oma kaaslasele ning saada natuke nalja ja naeru. Tunde juhendavad oma ala spetsialistid Pihel Hunt, Hardi Rikand ja Oliver Hannus.

Positiivset energiat saad nautida ka videost, mille hiljutistes tundides jäädvustasime 🙂

5 päeva, 5 bussiga läbitud riiki ja 5. koht – Tähtvere tantsijad käisid septembris võistlusel IDO World Street Dance Show Championships & IDO World Disco Dance Cups Tšehhis.

Tegemist on International Dance Organizatoni (IDO) formaadis suurima street dance show võistlusega. Võtsime eesmärgiks näha, millega tegelevad teiste riikide tantsijad ning esindada Eestit andes endast parim. Reis oli väsitav, kuid andis palju uusi mõtteid ja kogemusi. Näiteks oli inspireeriv juba lavatagune elu – näha lava taga sadu tugevaid tantsijaid korraga harjutamas ja sooja tegemas.

Street dance show täiskasvanute formatsioonide kategoorias osales meie kava “Valüüria vägi”, mis pälvis 5. koha tugevate sloveenlasete ja slovakkide järel. Samuti oli kõrge konkurents disco kategoorias, kus osales meie duo (Marit Männiste ja Michelle Uelskaja) huvitava koreograafia ja stiilse esitusega, mis tõi 13. koha. 

 Jagame reisimuljeid ka tantsublogi lugejatega. Head lugemist! 🙂

Helen Maria: Võistlusest on möödas juba peaaegu kaks nädalat, kuid emotsioonid on siiamaani laes. Kindlasti said kõik juurde palju motivatsiooni, et ennast sel aastal tantsuliselt arendada, sest võistlejate tase oli väga kõrge. Esimesel päeval oli meil võimalus vaadata erinevaid disco soolosid ja duosid, kus osalesid ka meie oma Marit ja Michelle. Õhtu teiseks pärliks oli ka Meie Stuudio production.

Teisel päeval oli meie kord oma taset näidata. Hommik algas vara, pidime olema lavaproovis juba kell 7.30, kuid meie üllatuseks kasutasid ainult vähesed grupid võimalust laval kõik läbi proovida. Seejärel suundusime tagasi hotelli, et meigid-soengud teha ning kell 13 alustasime sõitu võistluspaiga suunas. Kohale jõudes hakkas juba närv vaikselt sisse tulema, kuid ühine soojendus enne lavale minemist maandas pinged ning olime valmis endast 100% andma! Lavalt maha tulles olime oma esitusega väga rahul. Suur oli meie rõõm, kui saime teada, et olime ennast ka finaali tantsinud! Hypesime ennast veelkord üles ning tegime parema esituse kui esimesel korral. Olime õnnelikud juba siis, kui finaali jõudsime, kuid see, et me viienda koha saime, ületas ootused!

Kerli: Võistlusreis Tšehhi on ilmselt üks ägedamaid otsuseid meie grupis. Transportisime end sinna bussiga ja pikk sõit polnudki nii õudne, kui ma arvasin 😄 Esimesel päeval meie grupp veel ei võistelnud, aga ülilahe oli vaadata teisi tantsijaid ja nende taset. Esimest päevast oli meeldejääv ka see, kui Meie Stuudio võistluspaika jõudis, tuli Andre Laine, kallistas meid kōiki ja soovis edu. Tekitas hea tunde, et eestlased hoiavad välismaal kokku ja elavad üksteise tegemistele kaasa.

Tagasisõit oli minu jaoks natuke raskem. Eriti, kui alustasime hommikul sõitu Poolast, sõitsime ja sõitsime ning õhtul kell 23:00 olime ikka Poolas 😃 Aga koju jõudes olid emotsioonid ikka veel laes olenemata bussipõrandal veedetud ööst ja ma olen mega uhke meie saavutuste üle! Suur kummardus meie armsa treeneri Maarja ees ❤️

Sander: Kindlasti jäid reisist meelde pikad bussisõidud, sest nii edasi kui tagasi oli vaja kokku sõita ligemale 3500 km. Võistlusest jäid enim meelde tugevad sreet dance show duod ja grupid balkaniriikide esituses. Kuna tegemist oli Valüüria väe viimase lahinguga, siis otseloomulikult on eredalt meeles ka see emotsioon, mida laval olles kogesime.

Maarja (juhendaja): Reis oli täis emotsioone ning lühidalt kokku võtta on keeruline, kuid mõned mõtted:

  • Selle võistluse jaoks pidime tegema mitmeid muudatusi ja ümber õppima ka trikke, seega oli lava kõrval seistes väike värin sees, kas kõik õnnestub – õnnestus 🙂 Oli näha, et pikk ja pidev töö tasub end ilusate esituste näol ära. 
  • Pärast poolfinaali teadsin, et peagi peaks seinale tulema finaalipääsejate nimekiri. Olin lava taga ja peast käis läbi mõte, et kui tantsijad sinna tulevad, saan ilmselt kohe nende kehakeele järgi aru, kas oleme finaali pääsenud. Siis nägingi neid suure jooksuga tulemas ning teadsin, et saame veel ühe korra tantsida 🙂 Kallistasime ja tundsime siirast rõõmu, see oli võistluse üks meeldejäävamaid hetki. 
  • Võistluselt jäi meelde mitmete osalejate (eelkõige Sloveenia) kõrge tantsutehniline tase – kehakontroll, täpsus, kiirus, jõu kasutus. Kui laval oli nt. 15 tantsijat, tundus nagu oleks neid 30, sest tantsijatelt saali paiskuv energia ja power olid nii võimsad. See andis palju inspiratsiooni edaspidiseks. Lavastuslikus pooles oli sügavalt meeldejäävaid numbreid vähem, kuid huvitav oli näha kavade loomises teistsugust stiili – nt. oli tantsudesse sisse toodud palju huumorit, kasutati väga palju rekvisiite, kavade tempod olid enamasti algusest lõpuni väga kiired jne. 
  • Võimas oli näha ja kuulda, kuidas erinevate riikide tantsijad elasid kaasa enda riigile/stuudiole. Samas võiksime tantsijatena nautida ja väärtustada tantsu ka üldisemalt, keskenduda ka teiste riikide/stuudiote esitustele, neilt õppida ja neid toetada. 
  • Ühel sõidupäeval eksisime (kiir)teelt ning sattusime imearmsasse Saksamaa linnakesse koos põneva arhitektuuriga majakeste ja vanaaegse lossimüüriga. See oli pikkade bussisõitude üks highlighte. Samuti nt. ühised hommiku- või lõunasöögid, kus saime muljeid vahetada ja lihtsalt koos olla!

Väike kokkuvõte meie reisist läbi tantsija Sanderi kaamera: