Õpilaskogu liige Brita Lota kirjutab uuest toredast ideest meie tantsukoolis. 

Hiljuti sai hoo sisse Tähtvere õpilaskogust tulnud idee – nimelt Tähtvere oma treenerite workshopid Tähtvere tantsijatele. Peamine eesmärk on enesearendus ning tutvumine nende stiilide/treeneritega, kellega tavaliselt trennis ei kohtu. Muretsema ei pea ka jooniste ja muu pärast – just for fun and for the love of dance 🙂 Workshopid toimuvad paar korda kuus laupäeviti või pühapäeviti ning on meie õpilastele tasuta. Tunnid on loodud mõeldes eelkõige põhikooli, gümnaasiumi ja tudengiealistele tantsijatele, kuid kindlasti kaalume tulevikus töötubasid ka pisematele tantsufännidele.

Esimene workshop oli Elina Gorelašvili poolt, kellega tehti nii tantsutehnikat kui ka jazzilik koreograafia. Teisena sai tantsida Maris Kahre contemporary stiilis töötoas. Tantsijad on idee hästi vastu võtnud ja kiidavad workshoppe:

MadliNii tore, et Elina oli üle pika aja tagasi Tähtvere tantsusaalis. Tantsijana tuli üsna kiiresti meelde Elina kiire õpetusstiil, kuid samal ajal kui palju see arendas õppimisvõimet. Mulle meeldib, et Tähtvere annab kõikidele oma tantsijatele võimaluse proovida teisi tantsustiile enda kodusaalides ning enda treenerite käest.

PirkeKuna Elina oli kunagi minu treener, siis oli mul väga tore jälle tema trennis kaasa teha. Trennis oli väga mõnus atmosfäär. Saal oli inimesi täis ja oli vahel veidi kitsas, aga kõik olid õnnelikud ja saime ka vähese ruumiga kogu kava ilusasti ära tantsitud.

Marise koreograafiat ei olnud ma kunagi varem õppinud. Olin väga elevil trenni minnes. Kogu trenni ajal valitses saalis mõnus õhkkond ja tants oli ka väga fun. Peale trenni tundsin ennast väga õnneliku ja rahulolevana. 🙂

IsabelMulle väga meeldis Marise trennis käia. Liigutused olid väga huvitavad ja teistsugused. Sain palju inspiratsiooni. Palju nalja sai, aga tööd tegime ka ikka. Suur tänu Marisele, et ta tegi meile selle laheda kava ja loodan, et tuleb veel trenne Marisega.

Loodetavasti saab workshoppidest üks tore traditsioon. Kohtumiseni juba maikuus, rohkem infot peagi! 

 

 

Koolitants 2018 Tartumaa eelvoorust kirjutab tantsublogis õpilaskogu liige Helen Remmel, kes kogus muljeid ja fotosid ka teistelt tantsijatelt. Head lugemist!

Helen Remmel, Noored hip-hop

Taaskord toimus tantsuvõistluse Koolitants Tartumaa eelvoor. Üritus toimus 18. veebruaril Vanemuise teatri väikeses majas ja 19. veebruaril suures majas. Koolitants ühines EV100 sünnipäevapeoga ning sellepärast on festivali teemaks “Kingitused Eestile”.

Tähtvere tantsukeskusest osales sel aastal 17 gruppi erinevatest stiilidest ja vanuseastmetest.  Otse finaalkontserdile pääsesid tantsud “Lumi tuli maha…” (Marit Männiste ja Maris Kahre), “Ugri jõud” (Kerstin Lõhmus), “Emajõe piraadid” (Kerstin Lõhmus), “Moulin Rouge” (Maarja Pruuli). Energilisuse eripreemia pälvisid “Väikesed mootorratturid” (Maris Kahre).
Tantsud „Ugri jõud“ ja „Moulin Rouge“ jõudsid ka Rahva Lemmiku hääletusele – https://uudised.tv3.ee/koolitantsu-haaletus/

Žürii hinnang meie tantsukooli gruppide kohta jäi eriliselt meelde – esile tõsteti tähtverelaste „erilist sünergiat“. Tõesti, tähtverelaste kokkuhoid, koostöö ja toetus üksteise vastu on midagi imelist, mida igalt poolt ei leia.

Endale jäi imeline kogemus terveks eluks, oleme terve tähtperega tohutult arenenud ning kindlasti ei kavatse lõpetada siin oma arenguteed. Küsisin ka mõningate teiste tantsijate muljeid:

Lii Valmas, Noored hip-hop

Minu jaoks oli selle aasta Koolitants kõige esimene Koolitants. See tunne, mis mind valdas lavale astudes oli muidugimõista ülituus ja vinge. Ma olen alati tahtnud Koolitantsul osaleda ja ma olen ülirõõmus, et see unistus sai ka teoks.

Mulle tohutult meeldis minu grupi kava, see oli energiat täis ja hästi tehtud, tänu imelistele tantsijatele muidugi. Kindlasti ei saa ka tänamata jätta imelisi juhendajaid, kes meile lava kõrval kaasa elasid 🙂

Võin julgelt öelda, et Koolitants arendas mind palju ning tegi tuju väga heaks. Kindlasti on see üritus, mida ootan juba huviga uuesti 🙂

Kristiina Tideman, eliitgrupid

Koolitants on võistlus, kus nähakse esimest korda teiste gruppide ja tantsukoolide kavu, seepärast on Koolitants üks mu oodatumaid sündmusi hooajal.

Ka sel aastal oli taas ülitore minna rõdule kaasa elama tuliuutele kavadele. See on ka üks Koolitantsu võlusid: sealt saadud emotsioon on alati niivõrd ehe, kuna ei oska midagi oodata. Nii oli ka sel aastal: Koolitants möödus ääretult emotsionaalselt. Seda nii teiste kavu vaadates kui ka tulemusi teada saades.

Üllatus oli ikka suur, kui pääsesime tervelt kahe kavaga Rahva Lemmiku hääletusele! Samuti kruvis palju pinget 2. päeva edasipääsejate teatamine, olime juba peale kahe showtants 10-12 klass edasipääsejate teatamist arvamusel, et seekord vist ei läinud nii hästi. Tundeid oli palju, kui meid siiski välja kuulutati. Samuti on ääretult hea meel, et lipsasime ka “Ugri jõuga” finaali!

Kadri Liis Laas, Tantsuklass 1

Selleaastane Koolitants oli minu jaoks jälle midagi täiesti erinevat kui eelmine aasta. Mina astusin üles Tantsuklass 1 koosseisus, mille nimeline grupp küll eksisteeris ka eelnevatel aastatel (shout out mu kallitele Koodimurdjatele!), kuid nende inimestega, kellega laval käisime, hakkasime koos treenima alles eelmise aasta sügisel, nii et see oli meie (ja meie kava) jaoks esimene võistlus.

See aasta oli palju asju teist moodi, näiteks pidime vanuse tõttu võistlema 10-12. klasside vanuserühmas kus on showtantsude kategoorias vägagi kõrge konkurents. Võistlusesse astusime koos kahe teise Tähtvere kavaga, üheks neist „Moulin Rouge“ (nad said ka rahvalemmikuks, seega soovitan soojalt TV3 rahvahääletusel silma peal hoida) ning teinegi väga tubli kava „Barbie muundur“.

Kahjuks finaali edasi meil ei õnnestunud pääseda, kuid see pole minu jaoks nii oluline, kui need kogemused, rõõm ja nauding, mida jälle laval tantsimisest sain. Ma tundsin, et andsin kõik, mida suutsin anda ning jäin ka sellega rahule. Tahaksingi kõigile tantsijatele südamele panna, et kui läks sassi, siis läks. Kui ei saanud edasi, no siis ei saanud. Põhiline on see, et sa ise naudid mida teed ning leiad rõõmu kõigis selle protsessi osades.

Näiteks saime see aasta proovida (minu jaoks) hoopis teistsugust meiki ja soengut (hint: glitter!!!). Selle tegemiseks läks küll päris kaua aega, kuid kõigi teistega koos valmistumine, rääkimine ja kaaslasele abikäe ulatamine ongi minu arvates see kõige parem viis ühise hingamise saavutamiseks, mille olemasolul saabki kõik minna ainult hästi. Ja läkski! Kuigi finaalis meie jaoks kohta ei jätkunud, sain mina sellest võistlusest ainult hoogu juurde, et aina paremaks areneda ja edasi pürgida.

Iris Sargla, eliitgrupid

Koolitants 2018 jõudis minu jaoks kiiremini kohale kui eelnevatel aastatel, asi võis olla ka selles, et saime kava valmis vahetult enne Koolitantsu 😁

Hea oli jälle laval olla, ning tunda, et meie suur töö ja vaev on ära tasunud. Lava taga oli palju närveldamist, kõik jooksid ringi ja tegid viimaseid ettevalmistusi (soeng, meik jne). Ka teiste kavu näha oli üllatus, sest ma küll teadsin, et küllap sel aastal tulevad veel vingemad kavad, aga neid reaalselt laivis näha ja kaasa elada, no külmavärinad.

Arvan, et Koolitants oli hea algus hooajale!

Hanna Kaldmaa, Tantsuklass 2

Koolitants oli selle hooaja esimene võistlus, kust võtsin osa kolmandat korda. Lavale minek oli närvesööv, kuid arvan, et kava õnnestus meil laval hästi. Samuti oli huvitav vaadata nii Tähtvere kui ka teiste klubide tantse. Närvipinge oli ka suur edasipääsenute väljakuulutamisel. Mis siis, et meie kava finaali ei pääsenud, oli siiski emotsiooniderohke ja arendav võistluspäev.

Brita Lota Virolainen, Noored hip-hop

Selle aasta koolitants oli mul üheksas, aga Tähtverega olin seal esimest korda. Kindlasti oli natukene närvi sees, aga ma usun, et andsime endast parima ja kõikjalt tuli head tagasisidet, mis annab kindlasti jõudu järgmistel võistlustel.

Laval olles julgustasid meid lava tagant meie kaks treenerit, kes on tervel teekonnal Koolitantsuni olnud ülimalt mõistvad ja abistavad ning nii heal juhtimisel saab tulemus tulla ainult hea.

Kindlasti andsid suure kindlustunde ka mu trennikaaslased ja meeskonnatöö. Minu arvates on tantsugruppide alus meeskonnatöö ning olin üllatunud, kui nägin, kui palju mu trennikaaslased üksteisele toeks on.

Kokkuvõttes võin julgelt öelda, et ootan järgmist Koolitantsu juba suure huviga ja mulle väga meeldis näha, kuidas tähtpere tuli kokku ja jagas enda energiat nii rahva kui üksteisega.

Pirke Tiisk, Tantsuklass 2

Mina võistlesin see aasta kavaga “Nälg”, mis on Maarja Pruuli imeline looming. Olime juba tunde enne kohal, et kõik õigeks ajaks valmis saada. Harjutasime riietusruumis iseseisvalt korduvalt, et kindlam tunne oleks. Mulle meeldib see õhkkond, mis riietusruumis valitseb – kõik inimesed on alati valmis Sind aitama ja toetama.

Lavanärv oli vahepeal ikka päris suur, aga õnneks lavale astudes see kadus, sest saalist oli kuulda toetavaid hõiskeid. Mul oli tantsides väga vägev tunne ja pärast lavalt tulekut oli mõnus rahulolev olek.

Läksime rõdule, et ühestki teisest Tähtvere kavast mitte ilma jääda. Oli suur rõõm vaadata kõiki neid imelisi etteasteid.

Seekord meie kategooriast keegi kahjuks finaali edasi ei saanud, see-eest saime enda esituse kohta teistelt tantsijatelt väga palju positiivset tagasisidet ja see tegi südame soojaks.

Helen Sinivee, Noored 1

Selleaastane Koolitants oli minu jaoks juba kuues ja kokku olen esinenud kaheksa kavaga, kuid tunne on kogu aeg olnud sama hea ning lavakogemus väga võimas.

Sellel aastal oli meie grupil jällegi super energia ja minu arvates läks esinemine isegi paremini, kui arvasin. Kuna meil oli laval ka rekvisiit, kartsin, et äkki juhtub sellega midagi, mida vaja ei oleks, kuid õnneks jäi see püsti ning probleeme ei tekkinud.

Meie praegune kava meeldib mulle väga ning seetõttu oli mul seda esitada eriti hea meel. Rohkesti andis muidugi juurde ka see, kui oli kuulda teisi kaasa elamas. Võin kindlalt väita, et mulle andis see meeletult energiat ja jõudu juurde ning loomulikult tõi ka suurema naeratuse suule 😊

 

 

 

 

Alates 5. märtsist alustab beebikoolis uhiuus ja eriline tund beebidele ja emadele: Kandelina rütmid on lõbus tantsuline tund, kus beebi on ema kõhul kandelina või -kotiga. Trennis tantsitakse mõnusalt leebetes rütmides, lisaks tehakse kasulikke füsioteraapia harjutusi.

NB! Esimene treening toimub koostöös Kandelinahommiku üritusega. Sündmus algab suures saalis 5. märtsil kell 10.00, treening toimub kell 10.15-10.45. Enne ja pärast treeningut on võimalik nõu küsida nõustajalt, uudistada ja soetada kvaliteetseid kandelinu, suhelda teiste vahvate emade ja lastega.

Treening ja kogu sündmus on TASUTA. Loe lähemalt SIIT!

Kandelina rütmid on loodud kõigile väikeste laste vanematele – see on hea võimalus teha trenni ning samal ajal kogeda liikumisrõõmu koos lapsega.

Lapse vanusele ei ole kindlaid piiranguid – oodatud on osalema kõik beebid vastavalt kandelina kaalupiirile ja emme soovile. Muidugi on lapsega trenni oodatud ka isad 🙂
 
Ka edaspidi toimub treening esmaspäeviti kell 10.00-10.45 tantsukeskuse suures saalis. Juhendajaks andekas treener ning värske ema Krista Majak
Eelnevalt registreerida ei ole vaja. Pääsme saab soetada koduleheküljelt või administraatori käest: 1x pääse 7 eurot, 10x pääse 38 eurot. 10x pääse kehtib 2 aastat ja seda saab kasutada ka kõigis teistes beebikooli tundides.  
 
Olete oodatud!

Tähtvere Tantsukeskus on saanud 8-aastaseks – kõige esimesed treeningud toimusid Tähtveres 31. jaanuaril ja 1. veebruaril aastal 2010. Sünnipäeva puhul uuris õpilaskogu liige Pirke tantsijatelt ja treeneritelt nende esimesi mälestusi seoses tantsukeskusega. Head lugemist ja palju õnne, kallis Tähtpere! 

❤️

Theressa Laumets

Kui kaua oled Tähtveres tantsinud?

Tähtveres olen tantsinud 5 hooaega, hetkel läheb 6. hooaeg.

Millistes gruppides tantsid?

Praegu tantsin kahes eliitgrupis – Hip-hop eliit ja Street Dance Show Eliit. Lisaks eliitidele võtan osa ka tantsutehnikast.

Kirjelda oma esimesi mälestusi Tähtveres.

Mäletan veel väga värskelt tantsukooli sisseastumiskatseid. Olin väga ärevil ning ootasin huviga seda päeva ja kui see päev lõpuks saabus, siis närv oli muidugi väga suur. Aga samas oli nii hea nii suures ja mõnusas saalis esimest korda tantsida ja samuti kiirgas kõikidest treeneritest väga palju sõbralikkust välja, mis andis omakorda julgust juurde. Mäletan, et õppisime Elina tehtud kava, mis mulle tohutult meeldis. Olin esimeses reas ja tantsisin mõnuga. Kartsin väga kuidas mul kava välja tuleb ning kas ma saan sisse või mitte. Hiljem koju minnes rääkisin emale, kui väga mulle meeldib see koht ja kui ma sisse saan, siis ma hakkan kasvõi bussi, ratta või millega iganes käima, aga ma pean selles tantsukoolis tantsima hakkama. Kuna elasime üsna kaugel, siis polnud kindel, kas ma üldse saan Tähtveres tantsimas käima hakata, isegi kui mind vastu võetakse. Lootsin väga, et kõik läheb hästi ja nii ka läks – tantsin tänase päevani Tähtveres.

Kas mäletad oma esimest kava? Mis oli selle nimi?

Minu esimene kava, mida ma tantsisin oli „Keda tüdrukud kardavad?“.

Kas kartsid oma esimest tantsuvõistlust? Mis võistlus see oli?

Ma täpselt ei mäleta, kas see oli minu esimene võistlus, kuid esimesed mälupildid tulevad Koolitantsust. Usun, et närv oli ikka sees, sest ikkagi esimene võistlus, kuid samal ajal arvan, et ma väga palju esinemise pärast ei muretsenud. Mäletan Koolitantsust seda, kuidas olime oma riietusruumis ning närvide eemale peletamiseks laulsime Selinda ja Paulaga ühte laulu konnast, mis oli sellel hetkel väga lõbus. Nagu noortematel ikka, siis energiat on palju ja pole nii väga aega muretsemisele mõelda. Kahjuks ma ei mäleta, kuidas meil sellel võistlusel läks, aga ma loodan, et hästi.  

Kuidas oled selle aja jooksul muutunud, kui oled Tähtveres käinud?

Ma usun, et toimunud on areng tantsijana, sest kui ma vaatan vanu tantsuvideosi ning praeguseid, siis ma tunnen küll, et areng on toimunud. Samuti olen saanud nende aastatega juurde palju kogemusi ja silmaring on tantsumaailmas veel rohkem laienenud. Sisemiselt tunnen, kuidas Tähtvere on andnud mulle juurde nii palju soojust ning uut hingamist ja ma tunnen, et need inimesed ja see õhkkond muudab mind ennast ka aina positiivsemaks ning rõõmsamaks. Tähtvere on koht, kus on kokku saanud kõige armsamad ja soojemad inimesed. Iga päevaga armastan seda kohta aina rohkem.

Mida sooviksid Sina Tähtverele 8. sünnipäevaks?

Eelkõige ma soovin armsale Tähtvere palju-palju õnne! Teiseks, ma soovin, et Tähtvere tegutseks veel pikki-pikki aastaid tantsukoolina ning hoiaks endas alles neid imetoredaid inimesi. Ja kolmandaks, soovin, et Tähtvere jääks alati nii armsaks ja mõnusaks kohaks, nagu ta seda siiani olnud on. 

Kristiina Tideman

Kui kaua oled Tähtveres tantsinud?  

Hetkel tantsin Tähtveres kuuendat hooaega, tulin siia aastal 2012.

Millises grupis alustasid?

Alustasin grupist nimega Tänavatants 4-6 klass.

Kus tantsid praegu?

Hetkel on mul au tantsida lausa kahes grupis: Eliit Hip-Hop ja Eliit Street Dance Show.

Kirjelda oma esimesi mälestusi Tähtveres.

Minu kõige esimene mälestus Tähtverest on päev, mil käisin uute tantsijate vastuvõtul. Olin üsna närvis, sest ma tahtsin kohutavalt sisse saada tänavatantsu gruppi, aga kartsin, et ei saa, kuna ma polnud varem tantsimisega üldse tegelenud. Mäletan, et algul tõsteti mind tolleaegsesse latiino show tantsugruppi, kuid kuna tahe tänavatantsu tantsida oli suur, siis küsisin, kas mul oleks võimalik siiski tänavatantsu gruppi saada. Vastus tuli õnneks jaatav.

Kes oli Su esimene treener?

Minu esimene treener oli Liisa-Maria Lõoke, kuid esimese trenni andis mulle hoopis Maarja.

Kas mäletad oma esimest kava? Mis oli selle nimi?

Selle üliägeda kava nimi oli „Kitt, sõidame!” ja ma mäletan seda kava küll, kuid kahjuks üsna poolikult. Vahel tuleb Annaga ette kordi, mil me tantsime seda koos läbi ja see tekitab palju nostalgilisi tundeid.

Kas kartsid oma esimest tantsuvõistlust? Mis võistlus see oli?

Lavahirm oli mul kohe kindlasti ja mitte väike. Kartsin nii väga, et unustan midagi ja treener on pärast pahane… Hirm oli ilmaasjata, sest meil läks isegi päris hästi. Tol ajal oli Koolitantsul veel 3 vooru (maakondlik, piirkondlik ja finaal) ning me jõudsime piirkondlikku vooru!

Kuidas oled selle aja jooksul muutunud, kui oled Tähtveres käinud?

Kindlasti olen ma muutnud julgemaks: lava ma enam ei karda (kuid väike närv on alati ja nii ju peabki), samuti ei karda ma enam uusi asju, läbikukkumist ja siis uuesti proovimist. Kuid ma kipun arvama, et Tähtvere pole mind nii väga muutnud, vaid Tähtvere on minu jaoks muutunud: nende kuue aasta jooksul ma olen siit saanud tohutu suure hunniku häid mälestusi ja nii palju uusi sõpru, kellega luua veel rohkem uusi mälestusi. Olen siin nii palju edasi arenenud, mingis mõttes ka üles kasvanud. Tähtvere on saanud minu teiseks pereks ja koduks.

Mida sooviksid Sina Tähtverele 8. sünnipäevaks?

Ma soovin, et siin kasvaksid üles veel paljud lapsed, kes armastavad tantsimist. Soovin, et ka neile saaks Tähtvere teiseks pereks – Tähtpereks – ning et kõik „pesast lahkunud” leiaks alati oma tee siia tagasi.            

Elina Gorelašvili

Mitu aastat oled Tähtveres õpetanud?

Olen olnud Tähtvere Tantsukeskuse juhendaja selle avamisest alates. Seoses laste sünniga on küll mõni hooaeg jäänud vahele, kuid sisimas tunnen, et kuulun treenerite sekka ja elan kogu hingest kõigi gruppide käekäigule kaasa.

Mis tunne Sul oli, kui tehti ettepanek Tähtverre tööle tulla?

Mäletan, et olin põnevil, sest tegemist oli täiesti uue tantsukeskusega Tartus – saalid olid kõige uuemad ja kaasaegsemad ning pakutavate treeningute sihtgrupp oli väga lai.

Milline oli Sinu esimene trenn treenerina Tähtveres? Kas kartsid ka? Kes olid selles trennis ja mis oli grupi nimi?

Kahjuks nii täpselt ei mäleta, mis oli esimene, aga meeles on, et juhendasin tantsulise võimlemise gruppi ja 7.-9. klassi showtantsu gruppi. Esimeses tantsulise võimlemise grupis olid Selinda, Paula ja Keete, kes on Tähtvere eliitklasside õpilased siiani. Täiskasvanutele andsin kickbox aeroobikat.

Kas mäletad oma esimest õpetatud kava Tähtveres? Mis oli selle nimi?

Ohh, neid kavu on aastate jooksul olnud niiii palju, et kahjuks ei mäleta. Aga ilmselt oli see midagi väga algelist 😀

Milline oli Sinu tantsijate jaoks esimene võistlus? Kas nad olid närvis? Aga Sina?

Küllap ikka Koolitants. Ma olen alati närvis enne oma tantsijate lavale minekut. Võib-olla väliselt paistan rahulik, aga seesmiselt pabistan meeletult, sest hetkel, mil tantsijad on laval ei saa ma neid mitte kuidagi enam aidata/suunata/juhendada/parandada…

Kuidas oled muutunud selle aja jooksul, kui oled Tähtveres treener olnud?

Mulle endale tundub, et tänu Tähtverele ongi minust saanud tantsutreener. Kui enne olin võimlemise ja aeroobikatreener, siis Tähtveres veedetud aastad on arendanud minus tantsutreeneri poolt. Selle eest võlgnen eelkõige tänu oma õpilastele, inspireerivatele kolleegidele ja sellele suurepärasele õhkkonnale, mis meie tantsukeskuses valitseb.

Mida sooviksid Tähtverele 8. sünnipäevaks?

Ma soovin, et meie jätkuvas arengus säiliks Tähtpere ühtsus ja kokkukuuluvuse tunne. Et oleks palju särasilmseid tantsijaid ja rõõmsameelseid juhendajaid. Et Tähtvere oleks koht, kus tunneme end kui kodus – turvaliselt, ümbritsetuna parimatest kaaslastest.

Marlen Timm

Kui kaua oled Tähtveres tantsinud?

Liitusin Tähtverega 2012. aasta sügisel ehk siis praegu jookseb 6. hooaeg.

Millises grupis alustasid?

Alustasin sellises grupis nagu Tänavatants vanematele.

Kus tantsid praegu?

Hetkel tantsin gruppides Hiphop Eliit ja Contemporary & Jazz Eliit.

Kirjelda oma esimesi mälestusi Tähtveres.

Esimeseks mälestuseks on katsetel osalemine. Maarja õpetas väikse jupi, mis hiljem läks kavasse „Elavad surnud“. Meeles on, kuidas Maarja rääkis, et üheks hea tantsija tunnuseks on teadlikkus oma kehast. Näiteks kui tantsijale öelda, et pane jalad kokku ja ta teeb seda konkreetselt ehk paneb jalad täitsa kokku, mitte ebamääraselt või poolikult.

Kes oli Su esimene treener?

Esimesel aastal oli treeneriks Maarja. Teisel aastal lisandus Maarjale ka Kerstin.

Kas tantsid koos ja (või) suhtled veel inimestega, kes olid Sinuga koos esimeses trennis?

Jaa. Siiamaani teeme vahepeal väikseid kokkusaamisi vanade tähtverekatega.

Samuti on mul meeles, kuidas katsetele tulles tervitas mind administraatori laua juures Ethel. Hiljem tuli välja, et olime ka enne Tähtveret samas tantsustuudios käinud, kuid mina teda ei mäletanud, seega olin pigem kohkunud, et „võõras“ kohe jutustama hakkas ja rääkisin pigem viisakusest vastu 

Praegustest tantsijatest oli minuga esimeses trennis Hanna, kellest on aastate jooksul saanud minu parim sõbranna.

Kas mäletad oma esimest kava? Mis oli selle nimi?

Minu esimeseks kavaks Tähtveres oli „Birthday“, mis tehti kahe grupi peale kokku. „Birthday“ oli tolleaegse Esinemisgrupi kava, kuid meie grupi siseselt tehti väike audition, et kes saab seda kava koos nendega tantsida. Päris uhke tunne oli ka valitute hulka saada. See tähendas ka päris paljusid lisatrenne, aga kokkuvõttes oli seda kindlasti väärt. Natukene jäi siiski kripeldama, et saime ainult üks kord selle kavaga võistlemas käia.

Samal hooajal valmis oma grupiga kava „Elavad surnud“ ning kevadel saime kahe nädalaga algusest lõpuni valmis spontaanse kavaideega, mis sai nimeks „StarBloodz“.

Kas kartsid oma esimest tantsuvõistlust? Mis võistlus see oli ja  milline oli tulemus?

Esimene tantsuvõistlus Tähtverega oli EDO Winter Cup Tartus kavaga „Birthday“. Otseselt ei kartnud, sest olin ka varem võistlemas käinud, aga närv oli ikka sees, kuna tegemist oli minu jaoks uue grupiga, uue stiiliga ja kava sai nagu ikka valmis napilt enne võistlusi  Saime 2. koha.

Kavaga „Elavad surnud“ käisime Koolitantsul. Meid sai hästi ära tunda zombie-meigi järgi ning kui koridoris valmistusime, et lavale minna, kuulsime, kuidas teised tantsijad meid nähes väga innukalt omavahel rääkisid, et nad peavad ruttu saali minema, kuna meie kava olevat nii äge. See tekitas heas mõttes väga äreva tunde.

Kuidas oled selle aja jooksul muutunud, kui oled Tähtveres käinud?

Olen kindlasti arenenud nii tantsija kui inimesena. Tähtverre tulles avardusid mu teadmised tantsumaailma kohta tohutult. Õppisin uusi stiile ja sain teada, kui palju näevad treenerid tegelikult vaeva kavade kokkupanekul ning õppisin hindama nende töökust.

Olen muutunud avatumaks ja julgemaks, õppinud töötama tiimis ja grupi nimel, aga samas mõistnud iseseisva töö ja vaeva tähtsust.

Mida sooviksid Sina Tähtverele 8. sünnipäevaks?

Jätkuvat tantsurõõmu, hoolivust tantsijate ja treenerite suhtes, lennukaid ideid ja kuhjaga töökust.

Anna Zobel

Kui kaua oled Tähtveres tantsinud?

7,5 aastat

Millises grupis alustasid?

Loovtants

Kus tantsid praegu?

Tähtveres käin discos, kuid tantsin ka rahvatantsuansamblis Tantsutallad.

Kes oli Su esimene treener?

Ruuben Roos

Kas mäletad oma esimest kava? Mis oli selle nimi?

Loovtants Masin. Sellel ei olnud muusikat. Häälitsesime ise terve kava aja.

Kuidas oled selle aja jooksul muutunud, kui oled Tähtveres käinud?

Olen arenenud nii tantsija kui inimesena väga palju ja ütleks, et pigem paremuse poole.

Mida sooviksid Sina Tähtverele 8. sünnipäevaks?

Palju võhma, tugevaid lihaseid ja lahtiseid jalgu!

Maris Kahre

Mitu aastat oled Tähtveres õpetanud?

Hetkel õpetan kolmandat aastat.

Mis tunne Sul oli, kui tehti ettepanek Tähtverre tööle tulla?

Ma olin super põnevil! Olin tantsukeskuse kohta kuulnud ainult häid sõnu ja tantsusaalid on ju absoluutselt imelised.

Milline oli Sinu esimene trenn treenerina Tähtveres? Kas kartsid ka? Kes olid selles trennis ja mis oli grupi nimi?

Esimene trenn oli contemporary eliitgrupi katsed. Ma olin ausalt väga ärevil. Katsetajad olid enamjaolt peaaegu sama vanad kui mina ja täiesti suurepärased. Õnneks oli mul väga mugav neid õpetada ja kõik tundusid huvitatud olevat, et mis mul neile veel pakkuda on.

Kas mäletad oma esimest õpetatud kava Tähtveres? Mis oli selle nimi?

Mäletan väga hästi. Ma armastasin seda laulu nii südamest. Tantsu nimeks sai „Lõpp on algus“ ja mulle siiani meeldib selle koreograafia.

Milline oli Sinu tantsijate jaoks esimene võistlus? Kas nad olid närvis? Aga Sina?

Koolitants 2016. Ma ei mäleta, kui närvis tantsijad olid, aga tean, et mina olin väga närvis.

Kuidas oled muutunud selle aja jooksul, kui oled Tähtveres treener olnud?

Ma olen õppinud palju enda kohta, enda koreograafilise keele ja enda kui õpetaja kohta. Ma olen muutunud enesekindlamaks treeneriks – ma ei kahtle enam nii palju oma oskustes ja valikutes. Näha arengut enda õpilastes on parim tunne ja annab märku, et ehk olen midagi õigesti teinud.

Mida sooviksid Tähtverele 8. sünnipäevaks?

Ma soovin, et Tähtverel läheks järgmistel aastatel erinevatel üritustel sama võimsalt, kui siiani on läinud ja soovin, et kogu tähtpere jätkab sooja ja mõnusat koostööd omavahel.

Pirke Tiisk

Kui kaua oled Tähtveres tantsinud?

Mina tantsin Tähtveres kuuendat hooaega.

Millises grupis alustasid?

Mina alustasin grupis nimega Tantsuline võimlemine.

Kus tantsid praegu?

Hetkel tantsin grupis Tantsuklass 2.

Kirjelda oma esimesi mälestusi Tähtveres.

Minu esimeseks mälestuseks on proovitrenn, ma olin väga elevil, aga kartsin ka väga. Ma sain oodates sõbraks kahe tüdrukuga, kellega isegi hiljem samasse gruppi sain. Meile tegid kaks erinevat kava Kerstin ja Kertu, ma väga kartsin, et mul ei tule välja ning ma ei saa sisse. Õnneks seda ei juhtunud kellegagi.

Kes oli Su esimene treener?

Minu esimene treener oli Elina Gorelašvili.

Kas tantsid koos ja (või) suhtled veel inimestega, kes olid Sinuga koos esimeses trennis?

Kõige rohkem suhtlen Kessu, Meribeli ja Liisaga, sest käin nendega endiselt samas trennis.

Kas mäletad oma esimest kava? Mis oli selle nimi?

Esimeses kavas, mis mulle Tähtverega meenub, olime me smurfid. Täpset nime enam kahjuks ei mäleta.

Kas kartsid oma esimest tantsuvõistlust? Mis võistlus see oli?

Minu päris esimeseks võistluseks oleks olnud Koolitants, aga päev enne seda tõusis mul kõrge palavik ja ma kahjuks ei saanud võistlusel osaleda. Päris esimene mälestus võistlusest, kus ma osalesin, on ilmselt Koolitants 2014, kus osalesime kavaga “Imeline võlukunst”. 

Kuidas oled selle aja jooksul muutunud, kui oled Tähtveres käinud?

Ma olen kindlasti muutunud palju julgemaks ja enesekindlamaks nii tantsija kui inimesena.

Mida sooviksid Sina Tähtverele 8. sünnipäevaks?

Mina soovin Tähtverele veel palju jõudu ning jaksu tulevikuks. Soovin, et säiliks see imeline Tähtpere tunne. Tähtveres tantsimine on mind kokku viinud nii paljude imeliste inimestega ja soovin, et palju toredaid sõpru leiaksid endale Tähtverest veel palju toredaid sõpru. 🙂

 

 

 

 

 

 

 

Janina Sarantšina on suurepärane tantsija ja inspireeriv isikus. Hetkel elab Janina Pariisis ning töötab tantsijana Matt Pokora tuuril, kes on Prantsusmaa üks kuulsamaid lauljaid. Et Janinal on tantsumaailmas pikaajalised ja põnevad kogemused, jagab ta oma mõtteid tantsublogis – lugemist, mõtlemisainet ja inspiratsiooni ka teistele tantsijatele. 

Küsimusi küsisid Tähtvere õpilaskogu liikmed. Suur aitäh Janinale ning head lugemist!

1.Millal ja kuidas leidsid tee tantsuni?

Kui olin 4,5-aastane, viis ema mu tantsutrenni – liiga palju energiat ja probleem jalgade arenguga. Kaks kärbest ühe hoobiga. Ema sõbranna poeg käis seal samas trennis, et rühti parandada, ilmselt valis ema selle järgi. Siis jäi vist kuni paar aastat vahele aga pinginaabri kaudu leidsin tee tagasi tantsusaali.

2. Sinu lemmiktantsustiil(id)?

Mul ei ole lemmikstiili – on stiilid, millega vähem või rohkem kokku puutun või imetlen suuremalt distantsilt, kuid lemmikstiili kui sellist ei ole.

3. Milline on Sinu meelest hea tantsija?

Hmm, see on individuaalne. Minu jaoks tähtsad omadused tantsijas, mis kütkestavad, on avatus, mitmekülgsus, samas mingi oma käekiri, mingisugused otsused, võime täita lava ja teised endaga kuskile retkele viia.

4. Kas teadsid kohe tantsimisega alustades, et jäädki selle juurde? Kui ei, siis millal tekkis tõsisem tunne ja soov?

Ma ei mõelnud nii, et kas jään või mitte, ma lihtsalt tegin. Kogu aeg, iga päev, kasvõi natukene. Kuid pärast gümnaasiumi lõpetamist/ ülikooli esimestel aastatel üritasin ma tegelikult erinevatel asjaoludel lõpetada/eemalduda tantsust, mis – nagu näha – ei õnnestunud hästi ja läks hoopis vastupidi. Tõmbas veel rohkem enda sisse.

5. Mida pead tantsijana enda suurimaks saavutuseks?

Ha, et ma sellega endiselt tegelen ning et see on pakkunud ja pakub siiani nii palju.

6. Mis on senisel tantsuteel olnud kõige raskem?

Olen kogu elu võidelnud eneseusalduse ja enesekindlusega. Väga veider tegevus. Endas kahtlemine ja enda maha tegemine, tegutsemise kartmine – selle asemel, et lihtsalt proovida ja teha ja iga päevaga areneda… suur lollus, suur õppetund! Olen nüüd targem ja viskan end tundmatusse vette, see on kihvt ja arendav ja tavaliselt kõige premeerivam.

7. Mis on suurimad/kuulsamad lavad, kus oled esinenud?

Hm, maailmamastaabis ilmselt Palais des Festivals Cannes – sama koht, kus toimub ülemaailmne Cannes´i filmifestival ning jagatakse Kuldseid Palmioksi. Samuti Paris Bercy suurel staadiumil ja Versailles lossis. Eestis on higistatud vist enamus suurematel lavadel.

8. Millised on Sinu meeldejäävaimad hetked tantsumaailmast?

Meeldejäävaimad on minu jaoks need vähesed hetked, kui oled nii selle sees, mida teed, et aeg tardub. Mäletan mõnda sellist hetke väga eredalt: kes kus seisis, muusika, lõhnad, tunne!

9. Üks naljakas seik, mis on laval juhtunud? 

Naljakad juhtumid käivad vist tihtipeal käsikäes äpardunud hetkedega. Ükskord jooksin etenduse ajal Kanuti Gildi Saali seina, sest ei tajunud pimedas, kus on kardina taga peidus ukseava (seda ei näinud keegi, aga endal oli väga lõbus, kuidas ma pärast sinna sisse voolasin). Lavastusega RSKSD ühel suvisel festivalil esinedes hakkasime Renega üksteisele otsa vaadates naerma nagu ikka siis, kui pidi väga keskendunud ja tõsine olema. Aga eks neid asju on veel ja veel. Tuuril on läinud esimese numbri ajal konts katki ja keegi jääb lavale hiljaks, liigutused lähevad sassi jne – need seiklused peab naeruga vastu võtma!

10. Milline näeb välja Sinu argipäev?

Vabakutselisena vastutad oma päevaplaani eest ise, nii et peab end vahel utsitama, et kõik to do listis ikka tehtud saaks. Tavaliselt teen ma ise trenni, kas lihaseid/joogat või improt. Meilidele vastamised. Uute projektide mõtlemine, kogun inspiratsiooni, vaatan erinevat loomingut, loen, kuulan muusikat, käin muuseumis. Vahel on proovid. Kui ei ole, siis võtan kindlasti kellegi tundi.

11. Milline näeb välja Sinu päev tuuril olles? Kuidas said just Matt Pokora tantsijaks?

Sain tuuri artistic directori käest kutse auditionile Pariisis. Alguses ei olnud plaani minna, kuid üsna viimasel hetkel otsustasin siiski kohale lennata. Läbisin auditioni ja enda üllatuseks osutusin ühest 8st väljavalitud tantsijast.

Nüüd olen tuuri dance captain, see inimene, kes vastutab proovide ja koreograafia puhastuse eest ning annab ka parandusi, kui olen näinud eelmise õhtu videosalvestusi, et etteasted püsiksid värsketena.

Tuuri päevad on erinevad ja samas üsna ühtemoodi. Üldiselt päev algab sõitmisest uude paika, kas tuuribussi, rongi või lennukiga. Jõuame kontsertplatsile natuke enne soundchecki algust, kiire riietevahetus ja lavale sooja tegema, et saaks vajalikud numbrid muusikaga läbi teha. Vajadusel puhastame. Ma kontrollin ega põrand pole kuskil liiga libe jms. Kui eelmisel kontserdil oli tehnika mõttes midagi valesti, siis on aeg ka seda mainida meeskonnale, et nad saaksid kõik üle vaadata. Praegu on muidugi “tuuri masin” nii ära õlitatud, et üldiselt suuri pahandusi pole.

Siis on meil paar tundi vaba aega, kuhu mahub õhtusöögi söömine (meiega sõidavad kaasa kokad) ja meigi/soengute tegemine. 5 minutit enne kontserdi algust teeme muusikute ja artistiga energiaringi, Matt peab väikse kõne. Ja lähmegi lavale. Kontsert. Näks ja hotell. Järgmine päev uuesti.

12. Mis on Sinu tantsuga seotud eesmärgid/unistused järgmiseks kolmeks aastaks?

On mingisugused abtraktsemad eesmärgid, mis ujuvad minuga kaasas ja ajaga nad ka kindlasti muutuvad. Aga luua ja avastada – need on põhilised eesmärgid. Arendada endas erinevaid oskusi.

13. Millised kolm sõna kirjeldaksid Sinu senist tantsukarjääri kõige paremini?

Uudishimu, üllatus, reisimine.

14. Kes on Sinu suurim iidol/inspiratsioon?

Pole kunagi olnud otseselt iidolit ja pole ka kedagi väga fännanud. Inspiratsiooniallikaid on palju, väga erinevatest sfääridest. Suureks inspiratsiooniks on kindlasti mu sõbrad, nendega on mul väga vedanud!

15. Kui saaksid olla üheks päevaks keegi teine, siis kes Sa oleksid?

Ilmselt oleksin keegi loomariigist, lind äkki, et saaks lennata ja vaadata seda kõike hoopis teise nurga alt. Kosmonaut võiks ka olla.

16. Kellena end ette kujutaksid, kui Sa ei oleks tantsija?

Ilmselt tegeleksin ikkagi millegi loovaga. Mulle meeldib olla keskkonnas, kus luuakse midagi, mõtted/ideed lendavad ringi ja töötatakse millegi põneva kallal.

Ja samuti meeldib mulle matemaatika. Käisin TTÜ-s, võib-olla oleks elu viinud hoopis sinna sügavamale.

17. Millised on Sinu mõtted seoses Eesti tantsumaailmaga?

Mõtteid on erinevaid. Aga üldplaanis tundub, et eriti viimasel ajal on asi elavdunud, on lavastusi, battleid, tunde ja tundub, et üldine tase on palju kõrgem kui veel mõned aastad tagasi. See on tore. Praegu on kõvasti rohkem võimalusi kui siis, kui ma teismeline olin, nii et haarakem võimalustest!

18. Kas ja mida tead Tähtvere Tantsukeskuse kohta?

Kõik numbrid, mida olen näinud, on jätnud hea mulje. Läbimõeldud, -töötatud, alati mingi ekstra elemendiga. Tundub, et teil on seal soe, sõbralik ja kokkuhoidev atmosfäär! 

19. Mida soovitaksid tantsijatele – kuidas saada heaks/paremaks/elukutseliseks tantsijaks ning mida teha, kui motivatsioon kipub kaduma?

Motivatsiooni kadumine ei ole suur häda, vahel on see kasulik, et inimene saaks ümber hinnata mingid valikud või arvamuse vms. Aga üldiselt isu kasvab süües – tee, proovi ja püsi heas rütmis endaga, võta sõbrad kampa. Või tee paus, käi näitusel, muuseumis, tee sporti, lihtsalt midagi muud, et end veidi värskendada. Pane mingid väiksed eesmärgid nädalate kaupa või suuremad, kui tarvis. Eks peab tööd tegema, olema tunnis kohal (mitte ainult kehaga aga meeltega ka), workshoppidest ja laagritest osa võtma (motivatsioon suvel tööl käia).

Elukutseline tantsija on kindlasti mitmekülgne tantsija. Soovitan võib-olla jälgida/tutvustada endale mingeid tantsijaid, kes teevad tööd -kuidas ja mida nad teevad, mida nad on selle jaoks teinud. Tunnis tantsimine vs laval või telesaates tantsimine on pisut erienevad asjad – peab valdama nüansse, mis need platvormid endaga kaasa toovad (olema n-ö. tark tantsija).

Üldiselt aga alati soovitan vaadata/tutvustada endale erinevaid tantsustiile, isegi, kui ei kavatse otseselt kõike kaugele edasi arendada, aga see avardab sinu liikumisbaasi. Uued viisid, mida ja kuidas. Alati soovitan vaadata tantsust välja ka – on nii palju erinevaid asju, mida saab teha ja näha, mis inspireerivad ja annavad uusi mõtteid su tegevusele. Säilitage isu ja uudishimu! Head avastamist! 🙂 

Kutsume kõiki huvilisi heategevuslikule tantsupäevale 14. jaanuaril Tähtvere Tantsukeskuses!

Päev on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tantsulisele tähistamisele.

Viie tunni jooksul on kavas kõige ägedamad tantsu- ja treeningstiilid Eesti võtmes, lisaks eestiteemalised esinejad, mängutuba ja üllatused!

Osalustasu: 1 treening = 100 senti. 
Kõik tulud kingime Liikumispuudega Laste Toetusfondile Tartumaa liikumispuudega laste abistamiseks. 

Eelnevalt registreerida ei ole vaja. Võta kaasa sõbrad ja pere ning tule tantsima ja Eesti sünnipäeva tähistama! 🙂

Suur saal:
11:00 Balletiga kauniks baleriiniks (Marianne Männi)
11:45 Legendaarne Eesti hip-hop (Maarja Pruuli ja Kerstin Lõhmus)
12:30 Leedid ladinarütmides (Kertu Valjala)
13:15 Showtantsu rüpes (Marit Männiste)
14:00 Zumbaga suvemeeleollu! (Kertu Valjala)
14:45 Lihased kauniks ja suveks trimmi (Krista Majak)
15:30 Vormi Pilates Fit abil (Kati Hensen)
16:15 Meelerahu ja tugevus YogaFunciga (Lisanne Meristo)

Keskmine saal:
11:00 Väikelaste võimlemine (1-2 eluaastat) (Reet Linkberg)
11:45 Väiksed discotajad (6-10 eluaastat) (Marit Männiste)
12:30 Ladina rütmid kandelinaga/kotiga (Krista Majak)
13:15 Tantsu-ja liikumismängud (2-3 eluaastat) (Maive Mõttus)
14:00 Isad breikima! (Roland Gorkin)
14:45 Rasedate võimlemine (Anne Välja)
15:30 Legendaarne Eesti hip-hop (11-14 eluaastat) (Maarja Pruuli ja Kerstin Lõhmus)

Ajakavas võib esineda muudatusi. Sündmuse info täieneb jooksvalt Facebookis ja tantsukeskuse koduleheküljel. 

 

12. novembril osales Tähtvere taaskord võimlemisfestivali Gymnafest Lõuna-Eesti eelvoorus. Võistlustulle astus meie Contemporary & Jazz eliitgrupp kavaga “Mefoobia” ning tantsiti end ka finaalkontserdile. Finaali meenutab tantsublogis tantsija ja õpilaskogu liige Iris Sargla.

Finaal toimus möödunud laupäeval, kus meie tantsijad andsid endast kõik ning esitusse oli alates eelvoorust tulnud juurde palju kindlust. Auhinnalist kohta sel korral ei pälvinud, kuid vaatame põnevusega vastu uutele võistlustele. 

Suur üllatus oli kõigi jaoks Contemporary & Jazz eliitgrupi uus tantsija Marleen, kes kõigest nädal aega enne võistlust astus trennisaali, lootes pärast proovitrenni saada ka gruppi tantsima. Tema üllatuseks otsustas treener Maris teda kohe kavasse sisse panna ning juba nädala pärast lavale saata. Kohusetundliku tantsijana tegi ta tohutult tööd, õppis kogu kava kiiresti selgeks ning astuski laupäeval lavale.

Kuidas ta ennast aga ise tundis?

Marleen: Alguses ei olnud ma absoluutselt kindel, kas saan selle kava selgeks, sest võistluseni oli jäänud väga vähe aega. Arvan, et eelnev iluvõimlemise kogemus tuli kindlasti kasuks koreograafia meelde jätmisel. Muidugi kartsin natuke, et äkki läheb kava meelest või sammud sassi, enne võistlust tuli ka väike närv sisse. Laval olles ma siiski ei tundnud ennast ebakindlalt, pigem oli hea tunne, et saan olla osa sellest grupist ja tantsida, sest seda olen ma juba pikka aega tahtnud teha.

Sel korral otsustas ka treener Maris ise lavale astuda. Huvitav, kuidas võis ennast tunda treener olles ise laval oma koreograafiat tantsimas?

Maris: Ma olen paar korda ka varem asendanud laval oma grupi tantsijat, nii et see polnud mulle päris esimene kord. See on tegelikult päris keeruline, sest isegi, kui tean kõiki samme peast, ei ole ma neid piisavalt palju läbi tantsinud, et mu keha neid vabalt mäletaks. Tunnen, et pidin palju rohkem mõtlema, mida teen ja kuidas midagi teen. Võib-olla rohkem kui mu tantsijad, sest nemad on juba kaua saanud samme detailideni kehasse harjutada.

Tihti on treeneritel närv lava ääres seistes ja pingsalt grupi etteastet oodates isegi suurem kui tantsijatel. Kumb on sinu jaoks võistlustel vähem närvesööv, tantsija või treeneri roll? Miks?

Maris: Kindlasti on minu jaoks vähem närvesööv treenerina pealtvaataja rollis olemine, sest siis ei pea muretsema selle pärast, et ma ise midagi sassi ajaks. Selleks hetkeks on kogu mu töö tehtud ja jääb ainult loota, et olen teinud piisavalt. Tantsija rollis olemisel liitub lisaks ärevusele, et kas mu tantsijatel läheb kõik hästi ka see, kas mul endal läheb kõik hästi.

Kuidas sündis just selline jazztantsu kava?

Maris: Kõige esimesena tuli idee teha tants kübaratega. Sellega seostus mulle natuke flirtivam ja aktiivne jazzi stiil, kus karakteritel võiksid olla õrnalt kõrged egod (sõnal “mephobia” on humoorikas tähendus – fear of becoming so awesome that the human race can’t handle it). Muusikat ei leidnud ma ise, aga kui see mulle saadeti, mõistsin, et see laul tekitab täpselt selle emotsiooni, mida ette kujutasin.

Hetkel on tants valminud täpselt selliseks nagu ette kujutasin ja ma ei väsi kiitmast tantsijaid – tantsivad just nii nagu soovisin. Samas on tantsulooming alati protsess ja kindlasti on vaja veel palju üle vaadata. Siiani olen aga rahul, kuidas algne mõte tervikuks välja kujunes.

Kava “Mefoobia” Gymnafest 2017 finaali esitus:

Mõned fotojäädvustused finaalist:

Tähtvere tantsublogi soovib kõikidele tantsijatele uueks hooajaks jaksu ning pind päkka!

Suure rõõmuga kuulutame välja 2018. aasta talvelaagri meie tantsukooli liikmetele! Laager toimub Tähtvere Tantsukeskuse ruumides 19.-21. jaanuaril. Reedest pühapäevani on plaanis palju erinevaid tantsutreeninguid, meeskondlikke tegevusi ja õhtuseid üritusi.

Loe lähemalt ja registreeru SIIN!

Ootame põnevusega!

Talvelaager 2017

 

Ka käesoleval hooajal rõõmustame liikumissõpru seltskonnatantsu alg- ja jätkukursuse ning hobigrupiga.

Järgmine kursus (jätkukursus) on algamas juba 7. novembril. Vaata lähemalt ja registeeru siin. Algkursus stardib taas jaanuaris 2018.

Mõned vabad kohad on ka hobigrupis, vaata lähemalt siit.

Seltskonnatantsu tund on samal ajal nii treening kui ka võimalus tunda end kui peosaalis, pühenduda tunnikeseks 100% oma kaaslasele ning saada natuke nalja ja naeru. Tunde juhendavad oma ala spetsialistid Pihel Hunt, Hardi Rikand ja Oliver Hannus.

Positiivset energiat saad nautida ka videost, mille hiljutistes tundides jäädvustasime 🙂

 

5 päeva, 5 bussiga läbitud riiki ja 5. koht – Tähtvere tantsijad käisid septembris võistlusel IDO World Street Dance Show Championships & IDO World Disco Dance Cups Tšehhis.

Tegemist on International Dance Organizatoni (IDO) formaadis suurima street dance show võistlusega. Võtsime eesmärgiks näha, millega tegelevad teiste riikide tantsijad ning esindada Eestit andes endast parim. Reis oli väsitav, kuid andis palju uusi mõtteid ja kogemusi. Näiteks oli inspireeriv juba lavatagune elu – näha lava taga sadu tugevaid tantsijaid korraga harjutamas ja sooja tegemas.

Street dance show täiskasvanute formatsioonide kategoorias osales meie kava “Valüüria vägi”, mis pälvis 5. koha tugevate sloveenlasete ja slovakkide järel. Samuti oli kõrge konkurents disco kategoorias, kus osales meie duo (Marit Männiste ja Michelle Uelskaja) huvitava koreograafia ja stiilse esitusega, mis tõi 13. koha. 

 Jagame reisimuljeid ka tantsublogi lugejatega. Head lugemist! 🙂

Helen Maria: Võistlusest on möödas juba peaaegu kaks nädalat, kuid emotsioonid on siiamaani laes. Kindlasti said kõik juurde palju motivatsiooni, et ennast sel aastal tantsuliselt arendada, sest võistlejate tase oli väga kõrge. Esimesel päeval oli meil võimalus vaadata erinevaid disco soolosid ja duosid, kus osalesid ka meie oma Marit ja Michelle. Õhtu teiseks pärliks oli ka Meie Stuudio production.

Teisel päeval oli meie kord oma taset näidata. Hommik algas vara, pidime olema lavaproovis juba kell 7.30, kuid meie üllatuseks kasutasid ainult vähesed grupid võimalust laval kõik läbi proovida. Seejärel suundusime tagasi hotelli, et meigid-soengud teha ning kell 13 alustasime sõitu võistluspaiga suunas. Kohale jõudes hakkas juba närv vaikselt sisse tulema, kuid ühine soojendus enne lavale minemist maandas pinged ning olime valmis endast 100% andma! Lavalt maha tulles olime oma esitusega väga rahul. Suur oli meie rõõm, kui saime teada, et olime ennast ka finaali tantsinud! Hypesime ennast veelkord üles ning tegime parema esituse kui esimesel korral. Olime õnnelikud juba siis, kui finaali jõudsime, kuid see, et me viienda koha saime, ületas ootused!

Kerli: Võistlusreis Tšehhi on ilmselt üks ägedamaid otsuseid meie grupis. Transportisime end sinna bussiga ja pikk sõit polnudki nii õudne, kui ma arvasin 😄 Esimesel päeval meie grupp veel ei võistelnud, aga ülilahe oli vaadata teisi tantsijaid ja nende taset. Esimest päevast oli meeldejääv ka see, kui Meie Stuudio võistluspaika jõudis, tuli Andre Laine, kallistas meid kōiki ja soovis edu. Tekitas hea tunde, et eestlased hoiavad välismaal kokku ja elavad üksteise tegemistele kaasa.

Tagasisõit oli minu jaoks natuke raskem. Eriti, kui alustasime hommikul sõitu Poolast, sõitsime ja sõitsime ning õhtul kell 23:00 olime ikka Poolas 😃 Aga koju jõudes olid emotsioonid ikka veel laes olenemata bussipõrandal veedetud ööst ja ma olen mega uhke meie saavutuste üle! Suur kummardus meie armsa treeneri Maarja ees ❤️

Sander: Kindlasti jäid reisist meelde pikad bussisõidud, sest nii edasi kui tagasi oli vaja kokku sõita ligemale 3500 km. Võistlusest jäid enim meelde tugevad sreet dance show duod ja grupid balkaniriikide esituses. Kuna tegemist oli Valüüria väe viimase lahinguga, siis otseloomulikult on eredalt meeles ka see emotsioon, mida laval olles kogesime.

Maarja (juhendaja): Reis oli täis emotsioone ning lühidalt kokku võtta on keeruline, kuid mõned mõtted:

  • Selle võistluse jaoks pidime tegema mitmeid muudatusi ja ümber õppima ka trikke, seega oli lava kõrval seistes väike värin sees, kas kõik õnnestub – õnnestus 🙂 Oli näha, et pikk ja pidev töö tasub end ilusate esituste näol ära. 
  • Pärast poolfinaali teadsin, et peagi peaks seinale tulema finaalipääsejate nimekiri. Olin lava taga ja peast käis läbi mõte, et kui tantsijad sinna tulevad, saan ilmselt kohe nende kehakeele järgi aru, kas oleme finaali pääsenud. Siis nägingi neid suure jooksuga tulemas ning teadsin, et saame veel ühe korra tantsida 🙂 Kallistasime ja tundsime siirast rõõmu, see oli võistluse üks meeldejäävamaid hetki. 
  • Võistluselt jäi meelde mitmete osalejate (eelkõige Sloveenia) kõrge tantsutehniline tase – kehakontroll, täpsus, kiirus, jõu kasutus. Kui laval oli nt. 15 tantsijat, tundus nagu oleks neid 30, sest tantsijatelt saali paiskuv energia ja power olid nii võimsad. See andis palju inspiratsiooni edaspidiseks. Lavastuslikus pooles oli sügavalt meeldejäävaid numbreid vähem, kuid huvitav oli näha kavade loomises teistsugust stiili – nt. oli tantsudesse sisse toodud palju huumorit, kasutati väga palju rekvisiite, kavade tempod olid enamasti algusest lõpuni väga kiired jne. 
  • Võimas oli näha ja kuulda, kuidas erinevate riikide tantsijad elasid kaasa enda riigile/stuudiole. Samas võiksime tantsijatena nautida ja väärtustada tantsu ka üldisemalt, keskenduda ka teiste riikide/stuudiote esitustele, neilt õppida ja neid toetada. 
  • Ühel sõidupäeval eksisime (kiir)teelt ning sattusime imearmsasse Saksamaa linnakesse koos põneva arhitektuuriga majakeste ja vanaaegse lossimüüriga. See oli pikkade bussisõitude üks highlighte. Samuti nt. ühised hommiku- või lõunasöögid, kus saime muljeid vahetada ja lihtsalt koos olla!

Väike kokkuvõte meie reisist läbi tantsija Sanderi kaamera: